Sunday, July 30, 2006






Peruu/Chiclayo.

Uus koht siis jalle - Chiclayo. Tulime siia oobussiga lootuses aega ja raha kokku hoida, sest paeval on tegelt ka ysna piin 9 tundi bussis loksuda. Mulle on bussid okei ja saan magada ka, aga Rocky oma 190cm ei mahu kuidagi louna-ameerika mootudesse. Siin on inimesed pisikesed ja bussid just neile moeldud. VAGA vahe on ruumi jalgadele ja nii Rocky siis istub oositi bussides yleval. :) Muuseas isegi mina tunnen end poes nagu laste osakonnas, sest riided on koik imepisikesed... Tana just yks mees ka markis ara, et uuuh, Rocky on nii pikk ja kui ma ta tahelepanu veel jalalabadele suunasin, siis ta hakkas lihtsalt sydamest naerma :)

· Kurat see "kogemata" raha valesti tagasi andmine hakkab juba ara tyytama. Lihtsalt koguaeg peab koike kontrollima ja yle lugema. Teine trikk on see, et raha tagasi andmine votab kaua aega... Loodavad, et loome kaega ja lahkume ara... "Kogemata" arvutavad nad ka valesti ysna tihti...
· Esimene hind on alati see "valge mehe" hind. Siis pead tegema motlikku nagu ja isegi ara kondima, kyll nad jargi jooksevad. Lihtsalt see tyytab, sest kui IGA asjaga peab kauplema - toit kaasaarvatud, siis no ei viitsi. Ma saan aru, et turul igast asju ostes, okei, aga IGA asjaga.. Nt kui tahad kilo banaani osta.
· Vahepeal proovisime ara ka Ceviche, mis on siis ykskoik milline mereand - toores, elus, varskes laimimahlas ja igast sibulate ja ubadega. Me proovisime musti merekarpe... MMmmm, vaga maitsev, natuke hirmus ka, aga super hea.
· Eile tanaval kondisime, siis igalpool mingi pudelitega kioskid, ja koik muudkui ostavad ja joovad. Kohalikke asju peab proovima, kysisime, et mis see on - Moliente, kuna sonaraamat ka selle kohta midagi ei anna ja aru ei saanud, siis lihtsalt tellisime yhe. Siis vend kallab topsi ma ei tea kui mitu erinevat vedelikku ja tohtu ja nats tarklist ja siis hakkab solgutama yhst tassist teise ja valmis. Kokku tuli sellest selline natuke tee maitsega, aga kisselli moodi kuum ollus. Igast noiarohud sees. Aga maitse oli taitsa okei ja midagi hullu see meile ei teinud ka. Nats lootsime, et hakkame nagemusi nagema voi noh midagigi. :)
· Peale soime Churroseid, kes Hispaanias kainud see teab, frityyritud imemagusad "saiakesed".
· Paeval kaisime Tucume varemeid vaatamas, siin ju igalpool mingid varemed. See oli paris monus koht - keset korbe 28 pyramiidi ja varemeid. Saime linnast valja ja jalutada looduses, sest linnades on koguaeg suur myra - signaalid ja muud haaled. Yhesonaga sai korgele mae otsa ronida (kuum paike lagipahe ja vaga jarsud astmed) ning tervet seda ala 360 kraadi ulatuses vaadata. Super.

· Chiclayos on ka Peruu suurimaid ja huvitavamaid turge Mercado Modelo, kus pidi ka igast noidasid olema, kes myyvad oma taimejooke ja noiamyrke, voodoo asju ja mida koike veel. Aga eile oli Peruu iseseisvuspaev ja noidadel vist vaba paev, sest meie neid kahjuks ei leidnud...
· Aga jah hommik algas suure paraadiga akna all, trummid ja fanfaarid ja suur kisa nagu ikka...
· Kui inimesed kannavad T-sarke kirjadega: Kiss me now, Sexy baby, Cutie.. siis kas nad ise ka aru saavad, mis seal kirjas on? Vaevalt kyll...
· Esmapilgul tundub Peruu pisut raabakam ja rapasem kui Ecuador, aga inimesed on siin vaga roomsad ja ainult naeratavad...
· Tanavale voib visata prahti, sylitada ja urineerida ( ja see on vaga levinud), aga avalikus kohas peale sooki krooksuda ei voi, see on vaga ebaviisakas :):):)

Ok, meie marsruut jargmine: Chiclayo (tana siin ja edasi oobussiga 13 tundi) - Moyobamba - Yurimaguas - Lagunas.

Ema, prindi vanaemale valja ka, siis saab ka lugeda, mitte ainult kaardi pealt vaadata.

Rocky poolt Parnu vanaisale kiiret paranemist ja head tervist koigile.

Musud kah!

Friday, July 28, 2006




Peruu/Mancora.

Tervitused siis Peruust. Me nii ootasime siia tulemist ja uusi seiklusi ja uut maad ja kogemust, aga reisipaev algas hirmus kehvasti. Eelmisel ohtul sai kohalikku odavat rummi proovitud ja yldse mitte palju, aga need odavad asjad ikka ei tasu end ara... :) Hommikul kell 4 arkasin hirmsa myrgitusega, kuid sellegipoolest pingutasime ja laksime bussijaama ning 9 tunnise reisi jarel olime piiril. Ecuadori piir oli rahulik, segane ja keeriline nagu siin asjad ikka ja keegi ei juhenda, aga saime yle. Peruu piiril seevastu aga olid kohe asjamehed ligi ja abivalmid pabereid taitma. Ma olin veel pool uimane oma myrgituses ja yleyldse me arvasime, et need on ametlikud abistajad, kes aitavad kiiremini inimestel asjad joonde ja tagasi bussi peale. Enne kui me arugi saime, olid meil paberid toesti taidetud ja ka valuuta nende "abistajate" soovitatud meeste kaest ara vahetatud, aga siis hakkas selguma, et nii monigi dollar laks valuutavahetajale "maksuks" ja abivennad ka kaed pikal, et kui te nyyd koigega rahul olete, siis voiksite meile coca colat osta... voi raha anda voi midagigi. No ei jaand muud yle.... Oleme kaind ja naind ja olnud ja teinud, aga vooras kohas, vooras kultuuris, vooras keeles kiirelt tegutsedes, annab ikka meid veel ninapidi vedada. No onneks ei olnud kaotused suured, aga hinge jaab ikkagi selline asi kriipima. Nii saime siis sellest yle ja siia Mancorasse kohale ja koik jutud ja ka raamat viitas sellele, et Peruu on veel odavam maa kui Ecuador, aga hakkasime siin vaikses rannakylas siis hostelit otsima ja no taiesti karauul.. Hinnad taiesti mystiliselt kallid ja seda ka neis hotellides, kel YLDSE mingeid vabu tube oli... Ilgelt kahtlane, loome raamatu lahti ja palun vaga - aasta suurim pidu ja puhkus ja moll ja koik hinnad kolmekordsed ja hostelid kinni. :) Siin ikka neid pidusid jatkub, igalpool ja koguaeg on aasta suurim pidu :) Aga samas meil on tunne, et kui see pidu kuskil on, siis meile pole keegi oelnud, et kus see toimub, sest pidu ja suurt mollu ning inimesi me kyll kuskil ei nae ;) Voibolla nad hinges pidutsevad :)

Igaljuhul hosteli saime ja nii kehva paeva lopetuseks motlesime, et lahme kohe restorani ja soome hasti, sest Peruu kook ja toidud pidid vaga maitsvad olema. Toit (riis mereandidega) oligi super ja see linn on eriti kuulus oma meretoidu poolest, sest muud siin eriti saada ei olegi, isegi kanad tuleks importida, sest ymberringi on meri ja korb. Jah, korb, siin loodus muutub iga 30 km tagant. Aga see eest on siin aastaringselt paike ja rand ;) Ok, istume siis restoranis kui korvallauas istuv ameerika paar oma sooke soob ja neile ka hirmsasti maitses, aga no hispaania keelt ei oska. Ameeriklane on ikka naljakas... Sest siis taiesti tyhjast kohast, ytles naine restorani pernaisele kiituseks: "Mmmm, das ist gut!" Ise hoidis poidlaid pysti. Ma lihtsalt imestasin oma peas taiesti tummaks.. kui ta ei osak hispaania keelt, siis ytles ainsas voorkeeles, mida ta natuke teadis, suvalistelt sellise lause, teades, et ega yks kohalik Peruu memm iialgi sellest aru ei saa... :) Siis soovis CocaColat ja jatkas inglise keeles "Do you have Coke?", no ytle siis pikalt valja Coca Cola, et vahegi sust aru saadaks, aga ma ikka lopuks hoikasin neile abiks ka olletellimuse, muidu olekski nad hatta jaanud... :)

Oorait, homme liigume edasi oobussiga (hea voimalus pikki vahemaid labida ja aega ja raha kokku hoida) Chiclayosse (teised, vaadake ka kaardi pealt, mitte ainult vanaema ;)) ja siis edasi alles vaatame kuhu minna. Peas on yks pikem Amazonase reis, aga eks nais kas aega jatkub. Siin on ju hulganisti igast varemeid ja inkade linnu, mida peaks vaatama.

Varsti jalle! Kallid!

Monday, July 24, 2006




Ecuador/Guayaquil.

Haudihou kallid!

Veedame ikka aega siin Ecuadori suurimas linnas ning ootame suure ponevusega pidustusi, mis peaks siis tana algama. Koikide parkide pingid on juba yle varvitud ja lilled istutatud, linn on korras ja ilus :) Hull mass on ohtuti linna peal, meeletu kogus inimesi liigub vaikse vooluna ja siis oled seal massi sees kinni ja liigud vooluga kaasa. Kogu seda voolu aeglustab see, et siin on ju koikidel vaga palju lapsi, 3-4 kindlasti aga tihti rohkem ja vaga palju on taiesti varskeid, selliseid paarinadalasi kuni paariaastasi. Ja siis vanemad jalutavad laps tissi otsas voi kae kyljes. Oh oudust. See on piin seal massis kinni olla, aga tuleb vist rahulikult votta ja kaasa kulgeda ;) Siin seal muide on ka juba ilutulestikku naha olnud, et ehk tuleb toesti tana vagev moll. See peaks olema suurem pidu kui iseseisvuspaev ja uus aasta kokku, nii et saab naha. Praegu on veel vaikne....

Muuseas, seoses meie enda presidendivalimistega tuli mul meelde, et siin kui mooda maanteid soita, siis on igalpool naha, et valimisreklaam on siin koige kovem reklaamiliik yldse, aga seda mitte tavaparastel kandjatel ( a la reklaamtahvlid ja posterid), vaid majaseinad ja aiad. Suuuuuured pinnad, saate aru, et inimesed on terve oma maja seina ohverdanud, et sinna saaks kirjutada lihtsalt pintslit ja varvi kasutades – Luis Miguel – El Presidente… Ajuvaba… Kas nad varvivad selle siis parast yle kui valimised labi? Kahtlen. Jaab kuni jargmiste valimisteni..

Kui olime Montanitas, siis meid intervjueeriti kohaliku televisiooni jaoks, et miks peaks seda linna kylastama ja miks meile seal meeldib… Ma tunnen, ma olen telestaariks syndinud. ;)

Tagasi Guayaquili – uued Batido (loe eestpoolt batidode kohta) mixid: avokaado+papaya, avokaado+melon, mamey+tomat jne jne, hommikuse croissanti korvale lihtsalt parim.. ;)

Bussi peale saamisega on siin vaga imelik. Linnaliinibussid on sellised ilged rondid, vanad ja teevad koledat haalt, aga ei maksa ka eriti midagi, seega oleme neid kasutanud. Iialgi ei saa aru, kas on lootust saada oigesse kohta ja isegi kui kysid bussijuhi kaest, siis vastab jah, aga tegelt ei saa arugi, mida sa kysisid. Lisaks tuleb see koik vaga kiiresti teha, sest kui koikjal mujal ja muus valitseb see kuulus manana kultuur, et kuskile pole kiiret ja kellast ei pea kinni pidama, siis bussidega on teine lugu. ILGE kiire on sinna peale saada, nad praktiliselt kinni ei peagi, viipad kaega, siis aeglustab ja siis hoo pealt inimesed maha ja peale, Ausalt ka. Ja siis kohe pead raha maksma ja KOHE oma kohale minema, seisma ei tohi jaada, siis saad kohe pahandada, et PASA PASA, mine istu maha. Me ei ole siiamaani aru saanud miks see nii on… Voibolla, sest bussid kihutavad ja on ohtlik seista? Voibolla, et see krdi bussi admin, kes raha korjab ja sinuga pahandab, tahab oma tood ja kohta oigustada, ei tea. Imelik vark ;)

Siin valgeid inimesi pole yldse naha. Toesti – nadala jooksul oleme vast paari nainud. Ja ilmselt valged, kes siin kaivad on pohiliselt ameeriklased, seega pyyab iga kohalik, kes monda inglise keelset sona oskab, meile neid mooda minnes demonstreerida – nii konnid ja motled omi motteid ja muudkui kuuled mooda minejatelt – hey my friend, hello, beautiful baby, buy, mother-father, boy, lihtsalt yksikud ingliskeelsed sonad: Uskumatu. Aga naljakas ka ;)

Mis me siis vahepeal teinud oleme: kaisime linna surnuaias, imeliselt ilus valge linnak, tais monumente ja ausambaid ja palme. Ma tean, et Aafrikas on valge leinavarv, ma ei tea kas ka siin, aga ilus on kui terve surnuaed on valget varvi ja kaunilt kujundatud. Super. Siis kaisime linnast valjas yhte looduskaitseala vaatamas (Dry Forest- Kuiv mets), kus votsime giidi ja kaisime kohalikku loodust ja loomi vaatamas. Paris tore oli. Siis siin samas linnas on yks vana ja hasti ilusti restaureeritud linnaosa Cerro Santa Ana, mis on mae otsas ja tipneb majakaga. Sinna viib 444 trepiastet ja kaisime seal nii paeval kui oosel, ja oosel on see vade sealt mae tipust majaka otsast ikka yle moistuse ilus – 360 kraadi ulatuses linnatulesid ja vaateid. Vau.

Eile oli super educas paev. Esiteks, ma hakkasin juba taiesti kohalikuks muutuma oma pruunide, aga karvaste jalgadega. ;) Otsisin ilusalongi maa alt ja maa peal ja kysisin, et kas epileeritakse ka siin riigis yleyldse voi mitte ja ei miskit. Tiene samasugune maa alt ja pealt asi on Lonely Planet Peruu raamat, mida me oleme loputult otsinud… Eile laksime siis suurimasse kaubanduskeskusesse pisut linna keskusest valjas ja VOILA – esimene asi, mida me nagime oli ilusalong ja ukse peal kirjas "depilacion", nii et sellega sai asi korda (kuigi ma pean mainime, et kes mind karsituks ja kannatamatuks peab – ma hotellis epileerisin ise yhe jala juba PINTSETTIDEGA ara :):):)), yhesonaga, selleks ajaks kui ma siledana salongist valjusin, ootas ukse taha Rocky Peruu raamatuga. See oli siis ka nyyd leitud ja olemas. Seega, eriti edukas paev. Homme-ylehomme lahkume ara Peruusse umbes kolmeks nadalaks ja totab tulla kift reis, sest raamat on kyll paljulubav. Peale seda ongi meil aeg toole minna magedesse.

Siit ka teema, seal samas piirkonnas – Quito lahedal (kus meil ka too ootab) aktiveerus vulkaan Tungurahua. Nii et emps, sul oli oigus. AGA; see on praeguseks juba ara pursanud (3 korda) ja enam ei tohiks ohtu olla. Eelmine kord oli sama jama 1998 aastal, aga siis ta naiteks ei pursanudki, vaid aint ahvardas ja tossas. Seega ta ei ole VAGA ohtlik vuklaan. Hetkel on jah jama neis kylades mis vulkaani all, aga meile ei peaks see mitte mingit ohtu kujutama. Lihtsalt ehk naeme tossavat vulkaani, mis on ju kift? ;)

Mark – fotokas on vaga hea ja kiire ja kui me oleks aint oma fotokaga ja 1 kaardiga tulnud, siis oleks umbes iga paev pidanud seda tyhjendama ;) Tanud ;)

Liblikaid kaisime ka siinsamas linnas vaatamas liblikapargis, need on ikka yhed imelised olendiud, eriti kui nad on peopesa suurused ja erksate varvidega...

Kuulge, mis jama on – kas Ergma saab presidendiks? Andke uudiseid.

Kallid suured teile koigile!!

Friday, July 21, 2006




Ecuador/Guayaquil.

Saabusime nyyd Ecuadori suurimasse linna Guayaquili ja oleme siin vahemalt 8 ood/paeva. Tulime siia selleks, et osa saada aasta suurimatest pidustustest ja karnevalist. Nimelt 24-25 juuli on siin suurim pidu, sest on Simon Bolivari synnipaev ja Guayaquili asutamise aastapaev. Hull moll peaks lahti minema. Praegu on veel naha viimaseid ettevalmistusi, istutatakse lilli ja taimi, varvitakse pinke jne Mudu on see yyratult suur linn, 2.2 milj inimest ja metropol nagu iga teine. Aga hea on vahelduseks suurlinnas olla ja igast hyvesid nautida, lisaks on siin palju soodsam kui vaikestes kohtades.

Praegu on hommik ja lopetasime just hommikusoogi, milleks on meil siin liitrised Batidod (tana kaktuse ja maasikaga), eile avokaado ja papaiaga. Emps – sinu lemmikust avokaadost saab ilgelt haid piimakokteile teha, ise poleks selle peale tulnudki. Hea ja toitev.

Siin Guayaquilis on yks Simon Bolivari nimeline vaike park, kus elavad iguaanid – jah, suured meetrised iguaanid ja neid on seal sadu. Jan ad konivad inimeste seas ringi ja muudkui ajavad oma asja. Neid saab katsuda ja vaadata ja lihtsalt imestada, et kuidas nad seal pargis yldse pysivad ja yle tee linna peale kolama ei lahe. Ooseks ronivad puu otsa magama. Vaga naljakas.

Koik kohad on siin koopiakeskuseid tais, et saad paberkoopiaid teha, no iga nurga peal. Ma ei tea, mida neil on kopeerida nii palju… ja teine suurbisnes on telefonikeskused nagu meil vanasti postkontorites, et saad kaugekonesid teha ja mida koike veel. Arvatavasti ka telegramme saata.

Suurimatest vaatamisvaarsustest on siin 2.5 km pikkune Malecon ehk promenaad, mis on suure joe aares ja oli ehitamise ajal paar aastat tagasi yks suurimaid ehitusprojekte ladina-ameerikas. Vagev on kyll ja hasti ilus, see on yks suur suur promenaad, kus on kinod, pargid, muuseumid, restoranid, lastemanguplatsid jne. Parnu oma ei ole selle korval midagi. Muidu asume ikka vaga troopikas, parkides on suures sadade aastate vanused vihmametsapuud, yyyyyratult suured ja voib aint ette kujutada, milline vihmamets siin enne linna asutamist paiknes. Yle joe on kogu see troopiline loodus ilusti naha ja alles.

Vabatahtliku too on nyyd ka 100% (kui selline moiste yldse ladina-ameerikas toimib) kindel ja meid oodatakse. Seda kohta peab yks kena inglise paar, aga all kylades on voimalik ka hispaania keelt oppida, see sai ka jargi uuritud. Ostsime ka sonaraamatu eile ja vaatame telekast ohtuti inglisekeelseid sarju ja loeme alt hispaania keelt ja juba tunnen, et hakkab tulema. Ja nii palju aega on veel ees oppimiseks !

Kirjutage ikka kirju ja kommentaare, neid on hea lugeda ja saatke eesti uudiseid. Ma naen muide iga jumala paev unes, et ma pean korraks eestisse tulema ja tulengi ja ilge jama on alati… ma olen juba vasinud sellest unest. Tana jalle. Ja nii juba 3 nadalat. Alateadvus lollitab ja kiusab. ;)

Ok, olge tublid. Kalli ! Tervitused koigile !

Monday, July 17, 2006

Ecuador/Montanita.

Ohoo, vaadake pilte koikide eelnevate kirjutiste juurest. Leidsime satelliitinterneti ja saime pilte panna. Vahe neid on, aga mingi pildi ikka ette saate. ;)

Teiseks - leidsime vabatahtlikuna tootamise koha. Ja taiesti tasuta. Ise peame maksma vaid jookide eest, mida baarist ostame, aga muidu on koik sook-jook, elamine tasuta. Koht on korgel magedes (Sierra Andes) ja on yrglooduslik hostel ja orgaaniline farm. Meie tooks on hostelis abistamine ja igasugu muud jooksvad asjad. Pidi ka igast huvitavaid projekte toimuma, mille ettevamistamisel saame abiks olla. Loodame ka hispaania keelt oppida. Sinna peaks me minema augusti keskel, seega seniks veel puhkame ja lahme Peruusse reisima. Uurige seda kohta siit lingist lahemalt: http://www.magicroundabout.info/
Sinna me siis lahme. Tundub vaga age.

Tsauka praegu ja kalli kah!!

Sunday, July 16, 2006





Ecuador/Montanita.

Tere taas. Teen seekord lyhidalt, sest viimased paevad moodusid troopilises paradiisis paevitades ja puhates, sellest ei ole midagi eriti kirjutada ju..

Aga:
* Ma pean end valja elama, kohalik estraadmuusika ajab mind oksele. See on lihtsalt jube. Ja see karjub igalpool bussides hiiglama kovasti ja sa istud seal kuuma kaes ja oled sunnitud seda kuulama. See on siuke umpa umpa bachata rytmis eriti labane estraadmuusika vaga lihtsate sonadega – sina oled minu elu, sina oled minu taevas jne. Aga kohalikele meeldib. Koik teavad sonu peast. Isegi meie juba...Ja pole eriti harv juhus kui su korval hakkab memmeke taiest korist neid laule kaasa laulma. Hingestatult ja kohe, no neile kohe meeldib see muusika. Ma ei oska eestist isegi paralleeli tuua.. See on lihtsalt nii kole... :)

* Kohalikele meestele meeldib igala vabal hetkel pluus yle kohu yles tommata, sest on palav. See on yks naljakas komme, sest mujal ma pole seda nainud. Lihtsalt kui on vaba hetk, siis pluus yle kohu niimoodi yles.. ja mis erinevad ja ighas suuruses kohud sealt paljastuvad...

*Majad on siin kylades niimoodi hanejalgadel, korgemale tostetud. Paris lobusad naevad valja. Ise arvame, et loomade ja veeuputuste eest. Aga lahe vaatepilt, siuksed Babajagaa majakesed...

Ok, praegu koik. Internet on siin liiga aeglane, et pilte panna. Homme proovin voibolla uuesti. Kadri. Homme tulen veebi, anna see FTP mida saaks proovida.. Hadasti tahaks teile pilte saata vaadata...

Ema – paevalilledest tehke pilte ja yhtegi otsekorraldust mul korteriga seoses ei ole. Koik paberarved tuleb ara maksta.

Uudised saatke ikka ka koguaeg...

Ok, homme voibolla uuesti.
Kallid.

Tuesday, July 11, 2006



Ecuador/Canoa.

Niisiis, oleme joudnud uude kohta ja see on paradiis. Vaikne rannakyla, kus hiiglama suured lained ja vahe inimesi. Oobime super ilusas kompleksis ,kus on baar otse rannas nii et varbad liivas ja tegevust igasugust - pingpong, piljard, vorkkiiged jne jne. Super super super koht.

Ok, nats tagasi, ehk siis jalgpalli voitis itaalia, aga lubasin raakida, mida peremees meile Cuba Librede korvale Ecuadorist raakis:
Suur Ladina-Ameerika vabastaja Simon Bolivar (suur kangelane siin) unistas teha suurriik nimega La Gran Columbia (Venetsueela, Kolumbia, Ecuador, Peruu ja Boliivia). Temal see ei onnestunud, aga nyyd tahab tema unistust ellu viia Venetsueela pohimees Chaves ja mis koige imeliku, kohalikud usuvad, et see tal ka onnestub ja nad on isegi selle poolt... Kujutage ette seda riiki... UUh. Point on selles, et sisuliselt samad inimesed ja sama kultuur, aga koos oleks neil rohkem voimu Usa ja kogu maailma ees. Koik oleneb nyys Usast ja mis meetmeid nende super president ette votab. Vahepeal ta nt keelas Usal osta krevette Ecuadorist, mis oli suur ponts, aga myydi mujale. Kui Usa kiusamist jatkab, tuleb midagi ette votta.
Bensiinist - siin on 3 kytuseliiki - diisel, super bensiin ja extra bensiin. Super maksab 1$ gallon (4l) ja extra 1,50$ gallonist. Vaga kallis. Uurisime, et miks- hea nali, Ecuadorilt on naftat nii et tapab, aga nad ei suuda seda ise bensiiniks teha, siis nad viivadki nafta Venetsueelasse ja sealt siis bensiin tagasi. Ajuvaba. Venetsueelas oli bensiini liiter naiteks 0.40 senti. Sest nad oskavad oma naftat toodelda... Yleyldse, siinne rahvas on laisk ja rumal. Neil pole mingeid ambitsioone ega unistusi. Peremees pani selle hasti yhte lausesse: kui Ecuadorlasel pole tana syya, siis ta ei rabele, vaid motleb, aaaah, voibolla homme saan midagi... Ja tapselt nii ongi. Koik laisklevad niisama voi tootavad pseudotookohtadel nagu:
1. bussides administraatorid, kes karjuvad et kuhu buss laheb, ja siis korjavad raha. Pohiline on paev ohtusse saata ja bussijuhiga loba ajada.
2. ostad kioskist zhetooni, annad selle 2 meetri parast jarjekordsele zhetoonikorjajale..no milleks?
jne
Veel on neil nt ainult majade fassaadid varvitud ja kaunistatud, kyljed on nii nagu ehitusel ikka, paljad plokid ja isegi pahteldamata, aga eest paistab kena.

Ok uutel teemadel - esimesed toidumyrgitused on ka katte saadud. Rockyl raskemal kujul (no teate isegi mis asi on toidumyrgitus...) ja mul ainult kohukrampide naol. Aga hullem on nyydseks moodas.

Keda meie eelarve pool huvitab: kui me ei reisi bussiga ehk oleme koha peal, siis laheb meil paevas kahepeale 13-18$ (koos oobimisega). Ehk oomaja on siin 2-6 $ nagu ja toit umbes 3-4$ paevas.

Ikka otsime tood ja uusi voimalusi, monest kohast ootame veel vastuseid ja variante on mitmeid, tahame midagi kifti leida.

Ema - kas arveid pole tulnud?
Mark - ma saatsin meeldetuletus sms kaardi kohta. Selle unustasid ka juba ara?
Kadri - kas too ok ja palun uuri veel Mardi kaest ftp asja, sest ma ei saa sinna client/client asja sisse. Vot akki pakub Magnus oma ftp´d abiks?
Timo - PALJU ONNE!!! Kalli kah!

Rockylt suured tervitused emale ja isale ning vanaemale kiiret paranemist ja head tervist!

Kuni jargmise korrani. Proovin nyyd pilte ka panna... Nats...

Kalli.

Sunday, July 09, 2006



Ecuador/Muisne.

Siin on vaga monus. Uudiseid :


· Politseil on nii pystol, kumminui kui macheete. Oudne.
· Igalpool on koerad. Sellised suured kollased krantsid. Ilgelt karnas ja koledad…
· Nyyd yks suur teema ja jama. Hostelis. Kus me oobime, seal ilgelt lahe ja sobralik peremees. Vaatasime koos jalgpall ja mees kysib, et a arvutitest teate midagi? Ma kohe, et ikka nats, ta et mu pojal on laptop ja ta tegi format ja enam haalt ei tule. No hakkasin seda asja siis ajama., selgub et soundi driverid koik laind, laksime koos internetti, tombasime driveri ja koju et kas funkab… Kuigi peremehel on oma hostel ja okei elu, siis see on siiski puidust kokku klopsitud kuut. Ja laptop selles keskkonnas suur vaartus. Voite siis arvata kui halb mul hakkas kui arvuti tegi zzzrrrr ja sulges ja enam pilti ees ei ole voi siis kui cd kiilus sisse ja enam lahti ei tulnud. Millesse ma kyll end massisin… Asi loppes sellega, et midagi korda me ei saanud ja perepoeg on ikka onnetu.. Vahemalt hakkas arvuti jalle toole… vjuuuh. Markus kutsub mind nyyd arvutispetsialistiks…
· Ykspaev oli meil hostelis elekter ara 2 tundi, super. Kottpime oo, ookeanituul tuleb tuppa, nahkhiired siutsuvad ja mangisime taskulambi valgel malet. Rohkem romantilisem ei saaks vist enam olla. Kahju et elekter tagasi tuli…
· Sook on siin ikka vaga odav – hea asi on almuerzo ehk komplektlouna, mis on siis supp, limonaad ja praad ja maksab 1.50$. Super. Iga paev kaime Ramonita juures soomas. Teinekord sellest ka fotod.
Samas igalpool narib kahtlus hinge, et meid kui ilusaid suuri valgeid eurooplasi tommatakse tillist. Iga hinna puhul kahtleme… Isegi kui 4kg arbuus oli 1.50 siis olime kindlad et asi pole oige.. Ma ei tea mis hindu me ootame… :)
· Vaga paljud siin teavad kus on eesti. Ja kui ei tea, siis kusivad et aga mitu tundi lennukiga.. Kui ytleme et 15, siis noogutavad, et jajah, ikkagi pohjanabal..
· Siin on vaga lahedad Eco-taxi`d, mis on siis mootorrattast voi jalgrattast ehitatud taksod nii, et esimene ratas on ara voetud ja sinna on ette selline istmetega kuut ehitatud. Kui me viimati oma suure koormaga siia saabusime ja vend peale 1,5 km hullult hingeldas, siis olid ikka vaga suured syymekad, tal oli jalgrattast ehitatud… Aga hind 1$ leevendas mu sydametunnistust, sest see on ikka suur raha siin … Pilt jargmine kord.

Praegu polegi rohkem aega kirjutada, peremees juba ootab, sest toon linnast paar olut kaasa ja hakkame koos jalka finaali vaatama, ta oli juba eile sellest paris arevil… Peremehest - vaga vinge sell on. Ja raagib meile palju Ecuadorist ja elust siin. Ta ise on 22 a USAS elanud ja nyyd siin uuesti juba 10 aastat. Intelligentne mees ja on palju nainud. Uurib ja kysib ja harib end. Tema juttudest ja Ecuadori poliitikast juba jargmine kord pikemalt..
Pilte tahtsin ka panna, aga kahjuks ei joua neid siiski praegu, sest jalgpall algab 20 min parast ja peremees ootab…

Kallid!

Thursday, July 06, 2006



Ecuador/Muisne.

Meil laheb endiselt hasti. Kirjutan eluolust marksonadena:


· Siin on saadaval absoluutselt geniaalne jook BATIDO – see on nii hea, et ei oskagi oelda kui hea. Voite kodus jargi proovida: mingit varsket puuvilja (arbuus, melon, banaan), siis 4 spl suhkrut (voi veel rohkem, sellega ei saa kokku hoida, see teebki heaks), need mikserda ara koos piimaga, lisa purustatud jaa, blenderis yhtlaseks ja siis lisa salajane koostisosa – KONDENSPIIM, seda voib panna sisse voi tilgutada peale, peaasi et palju oleks ja VOILA- maailma parim suvejook. Pool liitrit 1$.
· Ka siin mollab jalgpalli hullus, koik on kursis ja koik vaatavd seal kus saavad, nt tehnikapoe akna taga, kus sees telekad mangivad. Eile vaatasime hosteli omaniku suures toas ja ajasime toomehe juttu ka korvale. :)
· Telekast tuleb naljakaid filme – pohiliselt 80ndate ninja ja ponevusfilmid :) Ja koik on muidugi dubleeritud ja nii need vaesed Ecuadorlased ei opigi keeli. Kui ma saan maailma presidendiks, siis ma esimesena kaotan ara viisad ja teiseks ei luba filme suurtel maadel dubleerida.
· Ilus on see, et siin tehakse koike vaga korralikult, nii tanavalt ostetud hamburgerit kui ka neid samu batidosid – Ikka kurnavad seemned valja kui vaja. Ja kui Rockyl ei olnud yhes soogikohas pakutud kondi kyljes eriti kana, siis ettekandja markas ja toi parast uue kanafilee eraldi juurde. Vaga kena.
· Yleeile kohtusime Klaipeda merekapteniga, kes on kuidagi siia sattunud ja arvatavasti juba mitukymmend aastat siin elanud. Sama pruun kui kohalik ja keele jargi ka aru ei saanud, kust parit. Kahju et ta end taiesti ogaraks oli joonud, muidu oleks kindlasti huvitavaid lugusid kuulnud.
· Koik juuksurid on mehed , aga ma ei ole nende oskustes paris kindel, sest ma olen nainud, et votab terve juuksepahmaka ja siis otsast loikab…kahtlane…
· Ilgelt pilvine on…paike pidi tulema alles novembris.. siis hakkab nagu suvi… tana on kyll ootamatult paikeseline ja kuum, aga yldjuhul siiski paksult pilvine. Aga siin votab paike ka labi pilve, nii et okei. :)
· Rannas kohtusime yhe kunstnikuga, kes teeb ehteid mustast korallist. Ta vaga tahtis, et, me laheks ja ostaks ta asju. Ma jargmine paev luiskasin, et sorry, ei old aega. Siis ta vaga solvus sellise raige vale peale ja ytles nii sygava lause kui : laps,kelle ema ei ole lahedal ei nuta ja mees, kel pole nalga ei konni. See on nii sygav, et kes saab aru, saab aru ja kes ei saa, siis pole ka hada midagi…
· Aa, oobime praegu ma-ei-tea-mis paradiisirannas, vaikses puuhytis, SUPER vaatega ookanile. Oo maksab kahe peale 9$. Meile meeldib. Ajaviiteks mangime pingpongi …
· Ja seda 450$ maksvat ja meile pakutud vabatahtliku tood me vastu ei votnud :) Otsime midagi muud.

Okei, olge tublid ja suured kallid koikidele ! Need, kes reisivad – see et ma ara olen ei tahenda et te ei peaks kaarte saatma. Mu kalli emps korjab koik kokku ja siis olete jamas kui kaarte ei ole ..
NB! Pildid tulevad siis kui fotokad tais. Natuke laheb veel aega. ;)

Tuesday, July 04, 2006



Ecuador/Atacames.
Natuke ka tagantjargi:
· Sissesoit Quitosse oli yle moistuse. Quito asub 6000 m magede vahel orus ja lennuk siis soidab sinna sisse mooda magede seinu. Isegi mina, oma suures lennuhirmus sain aru, et VAGEV vaatepilt.
· Lennujaamas sai takso lepitud 6$, aga juba poole tee peal hakkas ta raakima, et kas te ikka taksopileti ostsite, ja siis on veel ka pagasimaks ja mida koike veel, et kokku maksab 7$. Ja muudkui raiub, et 7 ja 7. Lopuks vaatas, et ei suuda end ara kehtestada, siis palus ilusti, et "unita mas, unita mas", et no andke yksainuke dollarikene veel... :) Me ei andnud. Endalgi vahe.
· Ajavahe on 8 tundi. Meil praegu 9 hommikul, teil 17, ehk toopaev loppeb.
· Tundub, et Markus on narkomaani nagu. Lissabonis pakuti 200 m jooksul 6 korda hashishit, et nae, osta. Siin ka.. rodult vilistatakse, et viuh, tahad ganjat osta... :) see selleks...
· Koik, kes midn natukenegi tunnevad, teavad, et ma seda "paike votab ka labi pilve" asja ei usu. Siiamaani ei uskunud. Aga eile saime labi pilve paiksest kovad randid. :) Jumala tantud et paev otsa pilves oli, sest need 20 sek kui ta valja tuli, see on lihtsalt valus.. Siis ei saakski rannas olla...
· Muidu on elu ilus, rannaaarses baaris on suur klaas Caiprinhat 1.50$ ja kann 12$.
· Muid ladina-ameerika vigureid - bussipileti ostad ara, aga siis pead veel mingid varavad labima, et maksta jalle mingi jarjekordne tax - 0.20 senti, poest olut kaasa hasti osta ei saa, sest nad ei taha pudeleid ara anda.. pead poe ukse ees kohe all kulistama voi maksma poole rohkem...

Olgu, praegu jargmine marsruut: Atacames (oleme praegu) - Muisne - Pedernales - Canoa.

Saime yhest vabatahtliku kohast ka vatsuse, et tulge kohe, istutame puid ja teeme teid ja silte ja hoolitseme orhideede eest ja kuu tasu on 450$. Palun vaga. Selle raha eest elab siin kuu aega ilusta ara ja ilma tood tegemata... :)

Sunday, July 02, 2006





Ecuador/Quito.
Kirjutasin praegu pika blogi ja kustus ara, nyyd teen lyhema. 3 paeva Lissabonis moodus hasti. Linn oli ilus, ilm soe ja koik euroopalikult ootusparane ja korrektne. Ainult keel on kole ja inimestel on vaga suured ninad. Vaga suured.
Nyyd oleme peale 24h reisi joudnud Ecuadori pealinna Quitosse. Ma natuke kartsin, et siin 2800m korgusel on jahe ja pilvine, aga paike paistab lagipahe ja sooja on umbes 25 kraadi. Sellega koik korras. Quito tundub esmapilgul kyll vaga ilus ja inimesed rahulikud ning sobralikud. Lisaks vaga indiaanlaslikult ilusad. Tanavad on yles-alla nii et hingeldama votab, kontsakingad siin ei toimi. Muidu on ka natuke raske olemine ja pea tuikab, aga see on ilmselt ikkagi see korgmaestiku ohk.
Nats kurvem uudis on see, et koht hostelis, mis meile lubati, on siiski taidetud teiste vabatahtlikega ja me peame midagi uut endale ostima. Valurahaks saime kyll tasuta oomaja ent kaugele see meid ei vii. Homme paneme mooda rannikut minema Atacamas poole - vaadake kaardilt ning sealt alates hakkame oma tublisid tookasi igale poole pakkuma. Pidi olema voimalik ka inglise keele tundide vastu hispaania omi vahetada. See tundub hea. Lisaks saadame emailid ka mitmesse kohta, mis meile soovitati ning kindel on see, et hatta me ei jaa. Arge siis muretsega ja olge tublid. Niipea kui internetti naen, paneme uue kande ka oma kaekaigu kohta. Kallid.