Ecuador/Guayaquil.

Haudihou kallid!

Veedame ikka aega siin Ecuadori suurimas linnas ning ootame suure ponevusega pidustusi, mis peaks siis tana algama. Koikide parkide pingid on juba yle varvitud ja lilled istutatud, linn on korras ja ilus :) Hull mass on ohtuti linna peal, meeletu kogus inimesi liigub vaikse vooluna ja siis oled seal massi sees kinni ja liigud vooluga kaasa. Kogu seda voolu aeglustab see, et siin on ju koikidel vaga palju lapsi, 3-4 kindlasti aga tihti rohkem ja vaga palju on taiesti varskeid, selliseid paarinadalasi kuni paariaastasi. Ja siis vanemad jalutavad laps tissi otsas voi kae kyljes. Oh oudust. See on piin seal massis kinni olla, aga tuleb vist rahulikult votta ja kaasa kulgeda ;) Siin seal muide on ka juba ilutulestikku naha olnud, et ehk tuleb toesti tana vagev moll. See peaks olema suurem pidu kui iseseisvuspaev ja uus aasta kokku, nii et saab naha. Praegu on veel vaikne....

Muuseas, seoses meie enda presidendivalimistega tuli mul meelde, et siin kui mooda maanteid soita, siis on igalpool naha, et valimisreklaam on siin koige kovem reklaamiliik yldse, aga seda mitte tavaparastel kandjatel ( a la reklaamtahvlid ja posterid), vaid majaseinad ja aiad. Suuuuuured pinnad, saate aru, et inimesed on terve oma maja seina ohverdanud, et sinna saaks kirjutada lihtsalt pintslit ja varvi kasutades – Luis Miguel – El Presidente… Ajuvaba… Kas nad varvivad selle siis parast yle kui valimised labi? Kahtlen. Jaab kuni jargmiste valimisteni..

Kui olime Montanitas, siis meid intervjueeriti kohaliku televisiooni jaoks, et miks peaks seda linna kylastama ja miks meile seal meeldib… Ma tunnen, ma olen telestaariks syndinud. ;)

Tagasi Guayaquili – uued Batido (loe eestpoolt batidode kohta) mixid: avokaado+papaya, avokaado+melon, mamey+tomat jne jne, hommikuse croissanti korvale lihtsalt parim.. ;)

Bussi peale saamisega on siin vaga imelik. Linnaliinibussid on sellised ilged rondid, vanad ja teevad koledat haalt, aga ei maksa ka eriti midagi, seega oleme neid kasutanud. Iialgi ei saa aru, kas on lootust saada oigesse kohta ja isegi kui kysid bussijuhi kaest, siis vastab jah, aga tegelt ei saa arugi, mida sa kysisid. Lisaks tuleb see koik vaga kiiresti teha, sest kui koikjal mujal ja muus valitseb see kuulus manana kultuur, et kuskile pole kiiret ja kellast ei pea kinni pidama, siis bussidega on teine lugu. ILGE kiire on sinna peale saada, nad praktiliselt kinni ei peagi, viipad kaega, siis aeglustab ja siis hoo pealt inimesed maha ja peale, Ausalt ka. Ja siis kohe pead raha maksma ja KOHE oma kohale minema, seisma ei tohi jaada, siis saad kohe pahandada, et PASA PASA, mine istu maha. Me ei ole siiamaani aru saanud miks see nii on… Voibolla, sest bussid kihutavad ja on ohtlik seista? Voibolla, et see krdi bussi admin, kes raha korjab ja sinuga pahandab, tahab oma tood ja kohta oigustada, ei tea. Imelik vark ;)

Siin valgeid inimesi pole yldse naha. Toesti – nadala jooksul oleme vast paari nainud. Ja ilmselt valged, kes siin kaivad on pohiliselt ameeriklased, seega pyyab iga kohalik, kes monda inglise keelset sona oskab, meile neid mooda minnes demonstreerida – nii konnid ja motled omi motteid ja muudkui kuuled mooda minejatelt – hey my friend, hello, beautiful baby, buy, mother-father, boy, lihtsalt yksikud ingliskeelsed sonad: Uskumatu. Aga naljakas ka ;)

Mis me siis vahepeal teinud oleme: kaisime linna surnuaias, imeliselt ilus valge linnak, tais monumente ja ausambaid ja palme. Ma tean, et Aafrikas on valge leinavarv, ma ei tea kas ka siin, aga ilus on kui terve surnuaed on valget varvi ja kaunilt kujundatud. Super. Siis kaisime linnast valjas yhte looduskaitseala vaatamas (Dry Forest- Kuiv mets), kus votsime giidi ja kaisime kohalikku loodust ja loomi vaatamas. Paris tore oli. Siis siin samas linnas on yks vana ja hasti ilusti restaureeritud linnaosa Cerro Santa Ana, mis on mae otsas ja tipneb majakaga. Sinna viib 444 trepiastet ja kaisime seal nii paeval kui oosel, ja oosel on see vade sealt mae tipust majaka otsast ikka yle moistuse ilus – 360 kraadi ulatuses linnatulesid ja vaateid. Vau.

Eile oli super educas paev. Esiteks, ma hakkasin juba taiesti kohalikuks muutuma oma pruunide, aga karvaste jalgadega. ;) Otsisin ilusalongi maa alt ja maa peal ja kysisin, et kas epileeritakse ka siin riigis yleyldse voi mitte ja ei miskit. Tiene samasugune maa alt ja pealt asi on Lonely Planet Peruu raamat, mida me oleme loputult otsinud… Eile laksime siis suurimasse kaubanduskeskusesse pisut linna keskusest valjas ja VOILA – esimene asi, mida me nagime oli ilusalong ja ukse peal kirjas "depilacion", nii et sellega sai asi korda (kuigi ma pean mainime, et kes mind karsituks ja kannatamatuks peab – ma hotellis epileerisin ise yhe jala juba PINTSETTIDEGA ara :):):)), yhesonaga, selleks ajaks kui ma siledana salongist valjusin, ootas ukse taha Rocky Peruu raamatuga. See oli siis ka nyyd leitud ja olemas. Seega, eriti edukas paev. Homme-ylehomme lahkume ara Peruusse umbes kolmeks nadalaks ja totab tulla kift reis, sest raamat on kyll paljulubav. Peale seda ongi meil aeg toole minna magedesse.

Siit ka teema, seal samas piirkonnas – Quito lahedal (kus meil ka too ootab) aktiveerus vulkaan Tungurahua. Nii et emps, sul oli oigus. AGA; see on praeguseks juba ara pursanud (3 korda) ja enam ei tohiks ohtu olla. Eelmine kord oli sama jama 1998 aastal, aga siis ta naiteks ei pursanudki, vaid aint ahvardas ja tossas. Seega ta ei ole VAGA ohtlik vuklaan. Hetkel on jah jama neis kylades mis vulkaani all, aga meile ei peaks see mitte mingit ohtu kujutama. Lihtsalt ehk naeme tossavat vulkaani, mis on ju kift? ;)

Mark – fotokas on vaga hea ja kiire ja kui me oleks aint oma fotokaga ja 1 kaardiga tulnud, siis oleks umbes iga paev pidanud seda tyhjendama ;) Tanud ;)

Liblikaid kaisime ka siinsamas linnas vaatamas liblikapargis, need on ikka yhed imelised olendiud, eriti kui nad on peopesa suurused ja erksate varvidega...

Kuulge, mis jama on – kas Ergma saab presidendiks? Andke uudiseid.

Kallid suured teile koigile!!