Peruu/Mancora.

Tervitused siis Peruust. Me nii ootasime siia tulemist ja uusi seiklusi ja uut maad ja kogemust, aga reisipaev algas hirmus kehvasti. Eelmisel ohtul sai kohalikku odavat rummi proovitud ja yldse mitte palju, aga need odavad asjad ikka ei tasu end ara... :) Hommikul kell 4 arkasin hirmsa myrgitusega, kuid sellegipoolest pingutasime ja laksime bussijaama ning 9 tunnise reisi jarel olime piiril. Ecuadori piir oli rahulik, segane ja keeriline nagu siin asjad ikka ja keegi ei juhenda, aga saime yle. Peruu piiril seevastu aga olid kohe asjamehed ligi ja abivalmid pabereid taitma. Ma olin veel pool uimane oma myrgituses ja yleyldse me arvasime, et need on ametlikud abistajad, kes aitavad kiiremini inimestel asjad joonde ja tagasi bussi peale. Enne kui me arugi saime, olid meil paberid toesti taidetud ja ka valuuta nende "abistajate" soovitatud meeste kaest ara vahetatud, aga siis hakkas selguma, et nii monigi dollar laks valuutavahetajale "maksuks" ja abivennad ka kaed pikal, et kui te nyyd koigega rahul olete, siis voiksite meile coca colat osta... voi raha anda voi midagigi. No ei jaand muud yle.... Oleme kaind ja naind ja olnud ja teinud, aga vooras kohas, vooras kultuuris, vooras keeles kiirelt tegutsedes, annab ikka meid veel ninapidi vedada. No onneks ei olnud kaotused suured, aga hinge jaab ikkagi selline asi kriipima. Nii saime siis sellest yle ja siia Mancorasse kohale ja koik jutud ja ka raamat viitas sellele, et Peruu on veel odavam maa kui Ecuador, aga hakkasime siin vaikses rannakylas siis hostelit otsima ja no taiesti karauul.. Hinnad taiesti mystiliselt kallid ja seda ka neis hotellides, kel YLDSE mingeid vabu tube oli... Ilgelt kahtlane, loome raamatu lahti ja palun vaga - aasta suurim pidu ja puhkus ja moll ja koik hinnad kolmekordsed ja hostelid kinni. :) Siin ikka neid pidusid jatkub, igalpool ja koguaeg on aasta suurim pidu :) Aga samas meil on tunne, et kui see pidu kuskil on, siis meile pole keegi oelnud, et kus see toimub, sest pidu ja suurt mollu ning inimesi me kyll kuskil ei nae ;) Voibolla nad hinges pidutsevad :)
Igaljuhul hosteli saime ja nii kehva paeva lopetuseks motlesime, et lahme kohe restorani ja soome hasti, sest Peruu kook ja toidud pidid vaga maitsvad olema. Toit (riis mereandidega) oligi super ja see linn on eriti kuulus oma meretoidu poolest, sest muud siin eriti saada ei olegi, isegi kanad tuleks importida, sest ymberringi on meri ja korb. Jah, korb, siin loodus muutub iga 30 km tagant. Aga see eest on siin aastaringselt paike ja rand ;) Ok, istume siis restoranis kui korvallauas istuv ameerika paar oma sooke soob ja neile ka hirmsasti maitses, aga no hispaania keelt ei oska. Ameeriklane on ikka naljakas... Sest siis taiesti tyhjast kohast, ytles naine restorani pernaisele kiituseks: "Mmmm, das ist gut!" Ise hoidis poidlaid pysti. Ma lihtsalt imestasin oma peas taiesti tummaks.. kui ta ei osak hispaania keelt, siis ytles ainsas voorkeeles, mida ta natuke teadis, suvalistelt sellise lause, teades, et ega yks kohalik Peruu memm iialgi sellest aru ei saa... :) Siis soovis CocaColat ja jatkas inglise keeles "Do you have Coke?", no ytle siis pikalt valja Coca Cola, et vahegi sust aru saadaks, aga ma ikka lopuks hoikasin neile abiks ka olletellimuse, muidu olekski nad hatta jaanud... :)

Oorait, homme liigume edasi oobussiga (hea voimalus pikki vahemaid labida ja aega ja raha kokku hoida) Chiclayosse (teised, vaadake ka kaardi pealt, mitte ainult vanaema ;)) ja siis edasi alles vaatame kuhu minna. Peas on yks pikem Amazonase reis, aga eks nais kas aega jatkub. Siin on ju hulganisti igast varemeid ja inkade linnu, mida peaks vaatama.

Varsti jalle! Kallid!