Ecuador/Quito.

Heihoo, me oleme juba jalle Quitos. Tee siia oli keeruline ja ponev. Aga siin on juba koik tanavad ja nurgad tuttavad ehk voib kergemalt hingata. Teame, kuhu tohib minna ja kuhu mitte. ;)

Mis meil siis tee peal juhtus? Marsruut oli moeldud Canoa-San Vicente-Bahia de Caráquez-Quito. Lihtne. Bahias selgus, et polegi bussi Quitosse, et peame hakkama jupitama ja trikitama. Okei, saime mingi bussi peale, mis viis tund aega edasi, et no seal Tosagua kylast pidi kindlasti otse Quitosse saama. Saime oige nurga peal maha ja isegi liiga lihtne tundus koik – jargmine buss pealinna pidi valjuma 15 minuti parast ja saime ka pileti soodsa hinnaga ostetud. Toesti liiga lihtne, sest siin ootad ikka sekeldusi iga nurga peal. Tuligi buss, kyll pool tundi hiljem, aga tuli. Siis administrator ( see, kes igas bussis kaasa soidab ja aitab reisijad peale, korjab pileti raha ning asjatab niisama) teatab, et kahjuks Quitosse ikka ei lahe, et laheb kuni Santo Domingo los Coloradoseni. See ka veel taitsa okei, sest see on suur keskus ja sealt KINDLASTI saab bussi peale. Soitsime 4-5 tundi ja enne Santo Domingot peetakse buss kinni, et minge koik nyyd maha, kahjuks edasi ei saa soita. Keegi ei selgita, infot ei anna. Mitte midagi ei saa aru. Mitu korda kysisin, et mis toimub, et miks terminali ei soideta, siis ahmaselt admin selgitas, et on mingi probleem provintside vahel ja neil ei ole luba bussiga linna sisse soita. Mis asi?? Miks seda alles praegu oeldakse? Vaga vihale ajas. Saime siis lopuks oma asjad ka katte ja pidime votma mingi colectivo (vaike kastiauto, kuhu suur kamp kasti ronib ja koos soidab) ning sellega saama terminali. Okei, see ka veel vastuvoetav. Kuigi aega ja raha kulus rohkem kui planeeritud. Asi selles, et pimedas ei tahaks eriti Quito bussijaama jouda. See ei ole turvaline kant... Selleks ajaks oli yks kena meesterahvas meid niioelda oma tiiva alla votnud. Ootas meid ja pidas colectivot ka kinni nii kaua kui me oma asjad saime. Linna sisse soites, selgus, et asi oli hoopis keerulisem kui meile moista anti. Oli kaimas mingi suur streik ja meeleavaldus. KOIK linna sisseviivad teed oli taksodega blokeeritud ja tais meeleavaldajaid ja “valvajaid”. Taielik segadus ja ysna ohtlik. Linn ise oli tyhi, sest koik olid linnapiiridel. See kena meesterahvas, kel endal ka suur pere kaasas, vottis siis meid enda juurde ja ootas meid jargi kui maha jaime, sest olukord oli vaga kohe ja keegi eriti ei saanud aru, et milles probleem on kui suur see probleem tapselt on. Lahenesime yhele barrikaadile ja vastu konnivad mehed kaigastega. Kaigaste otsa naelad loodud. Syda vajus taiesti saapasaarde. Vaga hapu olukord. ONNEKS, kondisid nad meist mooda. Me olime taiesti kindlad, et meie kui ainukesed valged voime nyyd roovi ohvriks langeda voi midagi veel hullemat. Asi selles, et me ei teadnud ju kelle vastu nende agressioon suunatud oli. Ja me ei saanudki teada. Igaljuhul terminali me ei saanud, see oli suletud. Selgus ka et Quitosse bussi ei lahe ja yldse oli olukord ikka vaga hapu. Konnid mooda tyhja linna nagu oudusfilmis ja labi inim- ja autobarrikaadide hinge kinni hoides. Lopuks, saime koos meie kaitseingliga mingi bussi peale. Mees istus meie juurde ja vaatas, et same oigesti raha tagasi ja lubas oelda kui peame maha minema. Tunni parast olimegi jargmises linnas ja mees markas aknast Quitosse minevat bussi, avas akna ja karjus juhile “pasajeros, pasajeros” (reisjad, reisijad) ning peatas meie bussi ja krabas meie asjad ning aitas meid selle oige bussi peale joosta… Patsutas veel olale ja ytles, et olge tublid. See oli nii uskumatu headus ja abivalmidus, mida me kogesime. See oli lihtslt sydant-soojendav. Ta lihtsalt aitas meid nii raskest olukorrast valja ja ei soovinud ise mitte midagi vastu. Me ei ole seda siin palju kohanud. Oleme kyll raamatutest lugenud Ecuadori rahva sobralikkusest, vaga suurest sobralikkusest. Aga raamat (Lonely Planet) on ameeriklaste kirjutatud ja ma vabandan, aga mulle tundub, et nad ajavad uudishimu ja sobralikkuse segamini. Me oleme siin 3 kuud olnud. Ma usun, ma tean, millest raagin. See kui igayks kysib, kust me parit oleme, see ei ole ju sobralikkus?? Esimene suurem heatahte mark oli see mees, kes rannas meile mandariine toi ja teine alles nyyd. Igatahes oli see vaga meeldiv kogemus ja samas ka vaga uskumatu.

Muide, igasugu margid naitavad, et on aeg koju tulla. Vaatame enda peale – jah, piisavalt pruunid, vaatame enda sisse – jah, piisavalt nainud. Vaatasin ka hanza.netti oma kontole. Arvasin, et ta ytleb mulle – ole kena, osta endale midagi ilusat. Aga konto ytles – tule koju, siit ei ole kyll enam midagi votta. Vaga konkreetne.
Meil on reisil olnud 3 lemmikut, yks vaike poiss Atacamese rannast, Pealik (Pepe) Bañosest, kes myys meile Amazonase reisi ja imeilus Carlos, meie dzhungligiid. Canoas, eelviimasel paeval kui Rocky rannas jooksmas kais, siis ta nagi seda Atacamese poissi. Ja Atacames on Canoast 8 tunni bussisoidu kaugusel. Kuidas ta sinna sai, ma ei tea. Aga ta kysis minu jarele ja see oli tore. Ohtul laksime saia ostma ja meie linnakeses jalutab vastu Pealik. Kes muidu elab Bañoses, mis on jalle omakorda 8 tundi teises suunas. Ja see oli jalle nii tore taaskohtumine. Riigis, kus on nii palju inimesi ja me kohtume oma lemmikutega koige imelikemas kohtades ?? See on kyll mark, et oleme siin vaga kaua olnud ja ring hakkab tais saama. On toesti varsti aeg koju tulla… ;)

Okei, tagasi Quitosse – leidsime omale reisi koige odavama hosteli (2.50 USD per inimene per oo). See on sobilik reisilopu kohnale eelarvele ;) Aga hostel keset vanalinna ja vaga okei. Isegi soe vesi on. See on vajalik, sest siin on hommikud ja ohtud hirmus kylmad. VAGA kylmad. Ikkagi 2850 meetri korgusel. Korgushaigus ka jalle kallal. Pea kaib ringi, suu on nagu vatti tais ja selline hore ja vasinud tunne. Aga see peaks paari paevaga mooduma.

Yleeile kaisime siis ekvaatoril ka ara. Igati tore koht oli. Ikkagi selline eriline aura – ekvaator, maailma keskel. Seisad jalad erinevates hemisfaarides. Suur turistimagnet ja hea rahategemise masin, aga meile ikkagi vaga meeldis. Seisime ekvaatoril ja oli vaga eriline tunne.;) Ostsime kingitusi ja meeneid ja olime heas mottes jalle turistid. Kuigi me oleme ikkagi natuke monusamad turistid kui valdav enamus. Me paneme end ilusti riidesse ja elame niioelda igapaeva elu. Ostame koos kohalikega saiapoest varskeid croissante ja poest vett ning raagime juba ysna sujuvat hispaania keelt. Me ei pane endale jalga pakse matkasaapaid, khaki varvi pikki pykse paljude taskutega ja selga mone tuntud reisitarbeid tootva firma seljakotti. Kus kyljetaskus on veepudel. Selline on klassikaline turist. Tavaliselt ameeriklane. Koik on nagu raamatust. Ilm on yle 30 kraadi, aga tal on jalas paksud (tavaliselt Salomoni) matkasaapad. Meile teeb see palju nalja. ;)

Eile kaisime Otavalos. See on 2 tundi Columbia piiri poole olev kyla, kus asub Ecuadori koige suurem ning kuulsam turg. Oigemini 3 turgu. Kasitooturg turistidele, soogiturg koigile ja loomaturg kohalikele. Seal saab siis loomi kas osta voi vahetada. Kellel parasjagu midagi vaja on. ;) Laksime meelega kolmapaeval, et valtida suurt massi, mis pohiturupaeval laupaeval sinna kokku voolab. Teistel paevadel on vahem rahvast ja trygimist ning hinnadki soodsamad. Sinna laksime kingitusi ostma. Ja jeeeeesver, mis turg see oli, ma pidin napilt hulluks minema. Millised varvid, mis kaubad, kui palju ja kui soodne. Kui toredad myyjad kui ilusad rahvariietes inimesed (nad kannavad koguaeg rahvaroivaid, mitte turistide jaoks) ja milline kuum ning ilus ilm meile sattus. Kauplemine on soovitatav ja kaib selle mangu juurde. Ja see on lobus. Mina annan natuke, tema annab natuke ja keskel saame kokku ja koik on roomsad. Toesti kift paev ja vaga hea saak. ;) Kes vahegi turge armastab (ja mina armastan vaga), sellele on see yks super koht ja elamus. Osta saab absoluutselt koike – tekstiilid, vorkkiiged, kotid, sallid, tekid, padjad, riided, ehted, hobe, piibud, indiaanlaste kasitoo. Lausa kahju oli ara tulla, aga rahakott sai tyhjaks. ;) Loodan, et kingid pakuvad kodustele sama palju roomu kui meile nende ostmine. ;)

Muide, ega ma Canoas ka niisama ainult ei paevitanud. Aitasin kollege siit kaugelt ja kirjutasin meie kodulehele nadalakommentaari Ecuadoris parasjagu kaimas olevatest presidendivalimistest. Valimised ise 15. oktoobril. Kuna teema aktuaalne ka kodu-Eestis, siis kes tahab see klikkab http://www.universalmccann.ee/arvamuskirjad_pdfid/september_2006_nele_paves.pdf , ning loeb, kuidas siin valimisreklaam välja näeb.

Niisiis, on jäänud 1,5 nädalat ningi ongi aeg koju tagasi tulla. Pidage vastu ja saatke ikka emaile ja pange kommentaare, peame koos lõpuni vastu! ;) Me tuleme ikka veel internetti ning kena on siit midagi eest leida. ;)

Kadrile ilusat puhkust ning 2. oktoobril paneme kõhud kõrvuti ja vaatame, kes pruunim on. ;)

Sünnipäevalised, kelle ma juba ära unustasin ja kellel sünnipäev veel ees... ma palun vabandust, aga sünnipäevad on mu kõige nõrgem koht ja see ei tähenda, et te mulle vähem kallid oleks. Tervitan ja saadan suured kallistused emale, Annile, Liinale ja Silverile. Kodus musitan! ;)
Pildid: esimesed 2 on tehtud ekvaatoril (punane joon), jalad kahes hemisfääris ja koordinaadid 0.0.0. Ülejäänud on Otavalo turult. Vaadak e neid värve!! ;) Ja viimane on tee pealt üks kaunis lumine mäetipp.