Ecuador/Quito.

Jalle levis. Lopetasime meie vabatahtlikuna tootamise. Pohjustest allpool, enne aga niisama infot vahepealse aja kohta :

* kui esimene nadal meie hostelis moodus ilma kylalisteta ja me ei pidanud tegema muud kui aitama pererahvast igast asjade tassimisega ja kogukonna opetamisega, siis teine ehk eelmine nadal oli tais kylalisi ja seega meile hoopis uuelaadset tood. Sattusime ajale, kus kylas olid Secret Gardeni (hostel Quitos, kuhu pidime alguses toole minema) omanikud ning igausugune pugemine ja meelejarele olemine vois alata. Sest nende kaudu tuleb Magic Roundabouti palju kylalisi = raha. Kuna meile oli see alles esimene kylaliste kogemus, siis meid lubati ainult nousid pesema ja hommikusooki valmistama. Isegi hommikusoogi vahetus suutis mulle yllatusi pakkuda – yks naisterahvas tellis “huevos revueltos” ja ma teadsin, et vist on munapuder, aga ikka polnud kindel. Siis igaks juhuks lippasin suure tuhinaga yles oma tuppa, shahh sonaraamat lahti, et mitte eksida ja mingite valede munadega koogist valjuda ja okei, oligi munapuder. Tsahh, tagasi kooki, munad, sool, pipar, piim, vahtu ja pannile. Ennast ajas ka naerma, et teen sonaraamatuga syya...

* toiduga veel yks nali, naine, kel oli pisike poeg kaasas, palus, et teeksin talle kaerahelbeputru natuke. Jumal tanatud, lihtne palve. Panin siis piima tulele ja jain keemist ootama. Naine mone aja parast koogis, et mis nii kaua laheb, et isver sa keedad seda piima voi ? Ma proovisin siis talle raakida, et meil Eestis, ikka tehakse teistmoodi ja keedetakse ja mmmm. Nemad panevad tilga piima ja vett ja palju helbeid ja siis tuleb siuke kova mass, ei keeda ega midagi. Imelik. Siis teine variant on, et hasti palju piima ja vahe helbeid ja keedavad ja siis joovad seda nagu teed.. fui... :)

* kohe peale Quitos kaimist kahjuks jai haigeks Rocky ja vaga haigeks. Kuna siin piirkonnas muud ohtu pole kui toit ja jook, siis ilmselt kuskilt toidust korjas miski bakteri yles ja sellele jargnes 4 paeva vaga korget palavikku ja unetuid oid. Kui oli juba neljas paev ja midagi ei laind paremaks, siis hakkasin talle antibiootikume sisse sootma (aitah ema, et need kaasa surusid) ja otsustasime, et ka arsti juures tuleks ikkagi ara kaia. Arsti juures kyll 2 vaga meeldivat noormeest, aga nad ei suutnud ka muud valja pakkuda kui toidu voi joogimyrgitus ja bakterid ning maarasid samuti antibiootikume, et baktereid tappa ja natuke ibuprofeeni ka. Meie antud antibiots oli ka oige, aga natuke liialt nork kohalike bakterite tapmiseks. Aga kohe peale esimest tabletti hakkas parem kyll. Seega, tulevikuks reisijatele, antibiootikumid voiks ikka kotis olla, sest paratsetamool ja aspirin ikka troopika bakterit ei tapa... Igaljuhul ysna pohjalikult vaatasid nad Rocky labi ja esitasid palju kysimusi ning palusid tagasi tulla, et ka laboris uriini saaks uurida... :) Aga siis laksime apteeki, et valja kirjutatud rohte osta (cipro mingi asi ja Gatorade spordijook taastumiseks), leti taga oli noor neiu, kes ei saand arstimitest ikka mitte midagi aru... Vaatas ja valis nagu ounu turu peal, pagan votaks, ravimeid voiks ikkagi padevad inimsed myya... No kontrollisin ise yle ja toimeaine ning milligrammid olid oiged, nii et see selleks... Aga kui on keegi, kes ise ka mitte midagi ravimitest ei tea?? Nyyd on Rockyl juba palju parem ja palavikku pole 2 paeva olnud, keha on veel natuke nork ja noder, aga kyllap seegi yle laheb kui randa paikse katte saame :) Muretseda ei ole vaja, reisumeestel ikka juhtuvad igast sellised haigused... Naabrinaine Raquel opetas veel yhe triki sellise haiguse peletamiseks - votad chilipiprakauna, puhastad kogu keha sellega haigusest nonda, et kaid keha lahedal terve keha yle ja ise peab vaga uskuma, et see aitab ja ravitav peab ka uskuma. Siis votad uhe taime (ruda) ja teed sellega sama, keha lahedalt justkui silitad ohus ja korjad koik paha energia ara, siis sama asi munaga ja siis muna tuleb vette lahti lyya ja muuseas shamaanid oskavad selle lahtiloodud muna pealt selle haiguse valja lugeda.. Mina ilmselt mitte. Aga jah, peale seda tuleb nii pipar, ruda kui muna koik hasti hasti kaugele visata ja riided ara vahetada, et oleks koik puhas ja uus...

* sel ajal kui Rocky toas podes ja magas oli mul tegemist rohkem kui kyll. Teisipaevases kogukonna inglise keele tunnis olin abiopetajaja ja neljapaevases kunstiringis oli minu opetada kaevorude workshop. Veel oli valida viltimise ja maalimise vahel. Meg vedas neid. Mul oli opetada yks eriti tore 6 aastane poiss, kellest tuleb kas kunsnik voi gay, sest tal oli 6 aastase kohta super maitse - koik oiged varvid said ritta ja vaga ilus parlikombinatsioon kah kaevorule. Uskumatu. Ma loodan, et tast saab kunstnik, sest gay´l siin yhiskonnas pole midagi teha. Lintshitakse ara. See oli ysna tore paev ja tegevus, lastega tegelemine on okei, sest nad on siin nii agarad ja kuulavad iga su valgest suust tulevat sona kui kulda... :)

* Kylas olid meil 2 inglast ja 1 ameeriklane ning see tahtis pere, kelle ees pidi hasti monus olema. No igaljuhul need noored inglased ja ameeriklane kaisid naabrinaise juures vaatamas, kuidas kana tapetakse ja nad said selle siis omale kaasa ka ja ohtuks kypsetasime selle ara. Nad olid sellest kogemusest nii ahmis, et terve aeg ainult kanatapmise jutt kais. Kypsetada nad seda muidugi ei osanud, aga see selleks... Naljakas, kuidas moned asjad, mis endale tunduvad normaalsed ja isegi tavalised, on monedele elumuutvad kogemused. Nad lubasid igaljuhul edaspidi kanadesse aupaklikumalt suhtuda ja igakord moelda, et see on olnud elus olend ja me peame seda hindama :):) Midaiganes. Kas nad siis arvavad, et hamburgeri vahel ei ole liha, mis on olnud kord elus olend?? :) Linnavurled :)

* nii see nadal moodus, lubasime Megi ja Ali ka terveks paevaks Ecuadori suurimat koske vaatama San Rafael (130 m) ja valvasime ja hoolitsesime maja eest ise. Maja oli selleks ajaks tyhi. Pidi tulema ka 2 kylalist, aga tuli 4 :) Siis hoolitsesime nende eest ja reeglite jargi peab kell 7 laual olema kolmekaiguline ohtusook. Jeesus, ma pole iial nii paljudele kypsetanud... Igaljuhul saime vaga hasti hakkama ja koik olid rahul. Ise olime endaga koige rohkem rahul. Naljakas on see, et 2 kylalist oli paar inglismaalt, kes alustas tood Secret Gardenid 1.juulil, samal paeval kui meie seal olime ja nemad saidki meie kohad ju ja meie pidime lahkuma. :) Oleme siin nii kaua olnud, et inimesed hakkavad juba korduma. Nemad tundsid meid ka kohe ara ja olid nous lahkesti oma vahepealsest ajast raakima. Elu polnud neilgi seal vabatahtlikuna roosiline.. Eks see natuke kahtlane asi ole, sest kokku saavad voorad inimsed, kes lihtsalt ei pruugi sobida... Vabatahtlikuks ju ei kandideerita siin, vaid koik lahevad kes saavad ja vastu ka voetakse... Sellest ka konfliktid...

* Nyyd siis sellest, miks me seal ara pidime tulema; sisuliselt minutipealt lahkuma... Nagu ma eelmine kord ka ytlesin, ega siin ei tea iial mida oodata ja ka ilus algus ei tahenda midagi... Lahkusime me sisuliselt peremehe Ali parast. Esimesed margid tema keerulisest loomusest olid nahtavad kohe kui sinna saabusime, aga pigistasime silma kinni ja proovisime koigest vaest seda asja toimima panna. Tegemist on siis vaga keerulise inimesega, kes esiteks ei suuda mitte kedagi usaldada oma tood tegema ja kyaliste eest hoolt kandma, toonarkomaan ja kontrollifriik. Teiseks, selgete skisofreenia tunnustega - tosiselt ka, vahepeal laheb nii hulluks, et hirm tuleb peale, ykspaev peksis oma koera, sest see haukus kanade peale. Appi, see on ju Siberi laika loomuses kanade peale karjuda ja neid syya. Aga koer sai tyli ja larmi tekitamise eest kovasti tappa. Ali sai hammustada ka vaga valusasti, aga see oli ainult oige, sest koer peab ju end kaitsma. Kui Ali´l need hulluhood kaivad (siis kui on kiire ja stress ja peab syya tegema ning siis kui alkoholi joob - seega iga paev), siis ta on taiesti kontrolli alt valjas, ei kuule mitte midagi, ei saa aru midagi, vihastab ja solvab ja on absoluutselt voimatu. Ajuti on ta isegi hirmus, sest see pilk... oudne.. Kui ta on normaalne, siis vaga normaalne, hea ja hoolitsev ja yldse vaga roomus ja optimistlik... 2 erinevat inimest... Neil on Meg´iga ka selline omamoodi suhe, elavad erladi majades ja lihtsalt eksisteerivad koos, yhel alal, aga pariselt aega veedavad koos iga paev max 30 min. Ma ei suutnud koigesse sellesse syvenda, kuigi Meg mitu korda hakkas raakima ja kurtma, sest ega tal seal kedagi teist pole kellega raakida, ent jah, kuna neil olid parasjagu kaimas omavahel rasked ajad, nii et nad isegi ei raakinud omavahel, siis sattusime tobeda tule vahele ja ei osanud kuidagi olla. Lisaks halvale atmosfaarile ja delegeerimisoskuse puudumisele, tundsime ennast seal kuidagi ylearu ja kasutuna. Kuigi saan aru, et tegime tood rohkem kui keegi teine... Igaljuhul oli olukord muutumas jarjest vastikumaks ja kui olime eile 16 h jarjest tood teinud ja lopetanud selle kolmekaigulise ohtusoogi kypsetamise ja selle noude pesuga ning Ali mainis, et krt kas sa siis mu arvutit ei joudnudki vaadata (ma olen ju arvutispetsialist :)) ning et pagana kaktused (milled riputasime tuulekella kombel raastasse) on ka valesti yles riputatud, siis no nutt kurgus laksin oma tuppa ja ei suutnud muud moelda, kui et krdi tanamatu kaabakas. Kaabakas noh. Ise ei jatnud mingeid instruktsioone kaktuselehtede riputamsie ja toidumaterjali ohtusoogiks- me volusime ise midagi kokku, siis kuidas sa saad meid kritiseerida, ah? Ytlesin vaid, et midaiganes, ma teen hommikuse vahetuse (loomade toitmine kel 6 ja hommikusook kella 8-11ni) ning laksime kirudes magama. Hommikul oli vend ise platsis ja et no ma ei tea, koerad karjusid ja kell oli juba 6, tegin siis ise toidu neile. Monedele kohe meeldib ohvrit mangida ja olla kannataja, Ali on tapselt selline.. Ma vihastasin ennast siniseks ja ka valjendasin seda viisakalt, et mitte et mulle meeldiks kell 6 tousta, aga ma pidin ju olema hommikuses vahetuses... Ta vaid mainis, et ta ei saand aru, et ma tahan hommiku enda peale votta. Kondisime valja ja oma tuppa asju pakkima. Mina ei suutnud temaga enam suhelda, seega andis Rocky moningad seletused, laksime ytlesime Meg´ile veel head aega (talle valasin koik pohjused nuttes valja) ja hakkasime Quito poole astuma. Meg sai koigest vaga hasti aru, eks tema tunneb oma meest koige paremini, aga ta ei saa meie selgitusi Alile ka edasi anda, sest nad ju praegu ei raagi omavahel. No kokkuvotteks, et kui sa ei oska tooylesandeid jagada ja vastutust ara anda, siis sa ei saa omale vabatahtlikke lihtsalt votta. Muuseas eelmine tydruk lahkus peale 4 paeva. Me pidasime isegi kaua (2 nadalat) vastu ju.. Tana on siuke suht depressiivne paev seega olnud. Motled kyll, et voorad inimesed ja tyhja sellest, aga emotsioon on ikkagi negatiivne. Hea, et minema saime. See on meie aeg ja meie reis ning me kavatseme seda nautida ja mitte raisata mingi skisofreeniku heaks tootades. Vaimne terror... Kyll aga saime sealt mitmeid haid oppetunde ja samuti oppisime palju juurde kohaliku kogukonna kohta. Vaga vaartuslik kogemus.

Vastuseks tadi Reedale: see on absoluutselt uskumatu, et sa kirjutasid kommentaari ja veel moosist. Ma just see nadal motlesin sinu kui moosivoluri peale, sest meil oli nii palju puuvilju koogis yle ja halvaks kohe minemas, et ma motlesin need moosiks keeta. Ja siis ma motlesin, et kui Reet oleks, siin, kylla ta teeks haid moose - ananassi ja arbuusi ja ma ei tea mida koike veel... Mina ei suutnud end kokku votta ja neid keetma hakata. Lopuks laksid prygikasti.. Kahjuks. Kohalikud moosi ei tee, kindlasti jalle uus kontseptsioon, sest koguaeg on varske kraam saadaval ja kes see siis nii palju suhkrut raatsiks ara kulutada.. :) Seeni nad ka ise ei soo, kui siis oige pisut, aga see ju kallis kraam ja ei toida ega midagi. Parem ara myya hostelitele ja peenetele kohtadele. Neil on aias palju toekamaid asju nt Yuca (kartuli moodi asju), lillkapsas ja porgand ja mais. Nendest nad teevad koiki sooke. Kanad on ju ka aias. Ja janesed, kellel on nimed ja kes lopuks ikkagi toidulaual lopetavad.... :)

Okei, nyyd teie ka, tagasi kirjutama ja kommenteerima, meie oleme jalle levis. Hetkel tundub, et Kolumbiasse ei viitsi minna, kuid aega on veel otsustada. Esialgu proovime homme ohtuks Canoa´sse jouda, sest seal on seni monusaim rand ja parim ilm olnud. Peale 2 nadalat kylmas ja vihmas soovime vaid paikese kaes lesida ja oma patareid uuesti tais laadida. Paevitus hakkabki juba haabuma, peab peale votma. Seega jargmine kanne juba ilmselt Canoast.

Olge tublid ja kirjutage kirju ja asju. Positiivseid asju. :)

NB! Vaadake pilte ka eelmiste kannete juurest.
Las Palmas 1 all on pilte meie "tookoha-elukoha" ymbrusest ja loodusest, vaade meie rodult ja niisama kauneid lillepilte meie aiast (aed on 30hektarit :)).
Las Palmas 2 all on pilt meie seene mingast (talgutest) ja naabriperest (Raquel ja Stalin) ning meie "perekonnast" Karvikutest: Ali ja Meg- Ali uue maja (sai valmis meie seal olles paar paeva tagasi) rodul.
Tanase kande juures on pilt haigest Rockyst ja sellest, kuidas tal oli selle haigusega hasti palav :) Napilt, et voodi alla ei jooskunud higi labi madratsi... Ja siis on pilt tana hommikust, mina tee aares bussi ootamas ja no ikka vaga onnetu peale seda nutuga lahkumist. Bussi ka ei tulnud vaga kaua. Koerad tulid ja autod ja isegi lehm jalutas, aga lehma peale me ei mahtunud...

Kallid suured kah!!