Ecuador/Baños.

Oh, leidsime paradiisi. ;) Vaike linn 1800 m korgusel, aga siiski magede vahel orus. Muuseas, siinsamas vulkaan Tungurahua orus. See on see vulkaan,mis 2 nadalat tagasi purskas. Aga praegu on ta rahulik ja ainult puhistab tossu ja tolmu vaja. See on linnake, kust on ideaalne paas igalepoole reisidele - Amazonase jogede juurde ja vihmametsa ja vulkaanidele. Siin on lugematu hulk reisikorraldajaid ja giide. Praktiliselt igast putkast saab tuuri osta. Ja koik kasutavad vulkaan Tungurahua pahvimist samuti ara ja iga ohtu on voimalik minna ohutusse kaugusse vaatama, kuidas ta seal tossab ja vaikselt hingitseb. Kuna need valjasoidud on koik pimedas, siis peaks ka laavatriibud veel naha olema. Kui viitsimist on, siis lahme tana seda ka vaatama. Peame vist minema, sest kui mooda linna kondida, siis iga samm proovib keegi sulle seda reisikest myya ja lihtsam on 1 ara osta ja siis edasi koigile oelda, et jata mind rahule, ma juba olen minemas. Yldse igasugu pakkujate ja pakkumiste tulemusena on kujunenud valja refleks, et kui keegi sind tanaval konetab, siis ilma et kuulaks, mida ta raagib, raputad peaga, et ei, ma ei soovi. See on puhas refleks. Ja kui keegi kysib teed, siis ilmselt raputan samuti peaga, et ei, ma ei soovi sind juhatada :)

Oleme pidevalt 2000-3000 m korgusel ja natuke kiusab meid see va korgushaigus kah. Pea kaib ringi ja hingata on raske, vaga kergesti hakkame hingeldama ja yldse on natuke selline siil udus tunne, nagu vati sees liiguks. Korgustest raakides, eile soitsime Ecuadori koige korgemast maest mooda - Vulkaan Chimborazo - yle 6000 m, no vot see oli alles yks suur kolakas. Lumised nolvad ja tipp ja no ikka nii suur, et silmad laksid meil suureks... ;) Sinna saab ka otsa ronida, see ei ole tegevvulkaan, aga meil pole kampsuneid kaasas :) ja yleval on vist kylm :):) Tegelikult on see vist ikka ainult spetsialistidele ;)

Siin on 2 absoluutselt erinevat rahvust - ranniku laiskvorstid ja magede poliselanikud. Magede rahvas meeldib meile palju-palju rohkem. Nad on ilusad oma alguparaste indiaani nagudega, oma varviliste rahvariietega ja oma naerunaoga. Nad tunduvad hasti roomsad ja tookad. Ilm ka tingib nende virga loomuse, magedes on ikka hasti kylm ja mida sa siin kylmas laiskled. Muudkui peab midagi tassima, tooma, ehitama ja kyndma. Et soe sees ja toit laual oleks. Ja nii nad tassivad kas siis ojadest vett voi metsadest puid ja ikka alati oma kaharate seelikute ja villaste sukkadega. Vaga kiftid. Ainult, et eks neil siin onnides pesemisvoimalusi napib ja kui nad tulevad bussis sinu korvale, siis tunned nende elu lohna - muld, taimed, lehmad ja sead, no igasugu aroome on sinna villase seeliku voltidesse kinni jaanud. Aga nad on ikkagi vaga kiftid. Lihtsalt distantsilt natuke ilusamad kui lahedalt :) Ja nad raagivad ainult oma keeles, Quechua.. Midagi ei saa aru, yks suur susistamine ja S-haalikud.. :) Aga huvitav on see, et neile ei suuda kuidagi vanust kylge panna, noored paistavad vanad ja vanad noored. Nagu neil vaga ei vanane, vaid kate jargi saab aimu, et tegemist on juba vanema inimesega. Kaed ju reedavad vanuse... Ma tahaks vaga teile neist pilti naidata, aga Rocky ei luba mul neid pildistada, et see pole ilus, et nagu loomi loomaaias... Aga ma nii tahaks, nad on minu arust lihtsalt aarmiselt kenad ja kiftid... Ma proovin salaja... ;) Siin kyll yks pilt on kaugelt tehtud, nats saate ehk naha neid kostyyme.. Lapsi on neil ka vaga palju ja ses suhtes hea, et vanemad lapsed hoiavad nooremaid ja ainult taitsa pisikesed ja varsked on ema seljas riidepambu sees. Vaga iseseisvaks ja hoolivaks kasvavad.

Ok, aga linn on Baños ja see on hispaania keeles "vannid" ja seetottu, et siin on mitmeid termaalveevanne ja basseine leida. Kohe linnaservas, kus me eile ka kaisime, on 56m joa all vaike selline veekeskus ja me laksime sinna meelega pimedas, et oleks ilusam. Ja oli. Istud seal kuumas termaalvannis ja vesi aurab ja on kottpime, ainult mooda maeseina alla jooksev 56 m juga paistab. Super. Selle joa vee alla sai ka minna, vaga kylm. Muuseas, isegi seal vannis koos 100 kohalikuga, leidub keegi, kes soovib teada, kust me parit oleme.. See on nii ara tyydanud.. Nt tuled bussist maha, siis kolm kohalikku taksojuhti alustab vestlust just kysimusega, a kust te parit olete... See on iga kommunikatsiooni algus ja see vasitab. Seda enam, et valdav enamus ei tea isegi, kas see on Euroopas voi Ameerikas. Kui ytled, et Euroopa, siis kohe, et aa, kas Pariisi lahedal.. :) Motlesime, et hakkame vaitma, et me oleme Aafrikast. Seda ikka teatakse... Lihtsalt, et enda elu lobusamaks teha. Hea naide on veel see, et kui politsei pidas minibussi kinni (yhistransport) ja koik pidid dokumendid esitama, siis meiega ta ei osanud midagi peale hakata. Kysis, et "Que pais?" (mis riik), me et Estonia, siis kysis kohe jargi, et "Que nacionalidad?" (mis rahvus), no ma ei tea... armeenia???? Ei viitsind politseiga nalja hakata viskama ja ytlesime tapselt samamoodi ja ainult hasti vaikse irooniaga, et ESTONIA!

Siin on see ka kummaline, et IGA samm pannakse kirja, kui sa hotellis oled, okei, arusaadav, aga ka bussipiletid on nimelised ja pikamaa taksod ja no koik-koik kohad. Kysivad, et mis nimi on - ma juba harjunud, et kirjutan ise, nad ei saaks iialgi me nimedele pihta. Siis sinna motlesime ka, et endal oleks nalja rohkem, siis hakkame suvalisi asju kirjutama. Et Nipi Tiri ja Klaabu Kloun. Voi et Mine Metsa ja Naksi Kabi. No midaiganes, et oleks nalja rohkem :)

Tana uurisime ymberkaudseid kohti siin linna lahedal. Lonely Planeti raamat on taiesti ara tyydanud, ykski asi ei klapi ja ei pea paika. Oudne stress on koguaeg tyhja kondida ja avastada, et taiesti vales suunas voi et seda asja (kosed, joed, sillad) siin ei olegi. Aga ikkagi yhe suure kaljude vahelise kose me kuidagi intuitsiooni ja kohalike abil leidsime. See natuke leevendas seda tyhja kondimise frustratsiooni. Ilus on siin kyll, loodus on palju andnud. Maed, joed, kosed, kaljud. Loodust kui palju.

Eesti toitu tahaks.. Siin on sisuliselt peamine ja ainuke asi KANA. Kana isu saab siin kyll tais. Muide minult siin Gerdile kompliment, kui ma motlen, et mis sooki ma tahaks, siis tulevad enda tehtud hakklihakaste, ema yhepajatoit ja Gerdi lammas. :) See on ylim kompliment kas pole? :)

Ok, kui koik sujub nagu plaanitud, siis lahkume homme 3ks paevaks vihmametsa tuurile. Eile kaisime ringi ja kuulasime paljusid pakkujaid kuni leidsime yhe aarmiselt kena ja ka ilusa indiaani mehe, keda me nyyd Pealikuks kutsume ja palusime, et tea meile homsest reisi teeks. Kui siin lubadused peavad ja systeemid toimivad siis homme kell 8 on minek. Seega tuleb blogimisse paus sisse, arge siis muretsege. Reisi kohta kindlasti pikemalt peale tagasitulekut, aga moningad yllatused me oleme endale sinna koos Pealikuga planeerinud, et ei oleks tapselt samalaadne kui Venetsueela metsa- ja joereis.

Kuigi meid nyyd kolm paeva pole, kirjutage ikka emaile ja kommentaare, et oleks, mida lugeda kui tagasi saabume.

Olge tublid! ;)
Tanud koigile, kes lugeda viitsivad ja kiidavad kah! ;)

Teise pildi peal see vaike kirp olen mina (Nele) - saate mootudest vaheke aimu, kui yyratult voimas see loodus siin on.. See on see kosk, mida me otsisime ja ka leidsime lopuks..