Ecuador/Las Palmas 2.

No vot, nyyd tulime lausa pealinna, et teile uudiseid anda ja kirju kirjutada. 3.5 tundi bussiga loksumist mooda magiteid ja kohal – Quito. Ooh, siin on hea soe ja paike paistab, me ju elame kuskil metsa sees, kus sajaba astas 3 m vett maha ja ongi nii, et IGA paev ja oo sajab ja on niiske ja kylm. Tooga saab soja sisse ja siis ohtul kohe teki alla. ;)

Kirjutan siis kohalike elust ka siia tapsemalt. Nyyd kes elame ja suhtleme nendega, saab ysna hea pildi yhe kohaliku Ecuadori kogukonna elust. Elud ja elamine ongi siin kogukonniti (ing k community, ma ei tea kas kogukond on parim sona eesti keeles, aga paremat praegu ei tule meelde).
Meie kogukonnas on ca 20 peret, nade lavad koik lahestikku ja yldse vaga tihedalt seotud elu. Koik kasvatavad midagi ja peavad loomi ja siis yksteiselt ostetakse ja vahetatakse. Vaga levinud come on MINGA, millest ka siis eelmine kord kirjutasin, see on iidne Incade come teha talguid (mis pagana Incad, meil ju talgud sama levinud…) aga jah, kaib see nii: 3-4 paeva varem antakse koigile teada kus ja millal ning kuna keegi tool ei kai, siis saavad koik tulla tavaliselt. Kogukond ei saakski funktsioneerida kui keegi jarsku tool kaib, sest siis ta ei saa oma kohustusi kogukonna ees taita ja koik laguneb laiali. Naljakas on see, et kuigi neil raha ei ole, siis nad raha ei taha ka- kui pakud et tule ehita mul puukuur valmis, ma maksan, siis nad ei vota vastu, vaid ytlevad, et ei las olla, jaad mulle teene volgu. Kogu elu ja toimetused pohinevad teenetel ja yksteise aitamisel. Aitamisel ma ei motle, et kyll naaber on hea ja aitab teist, ei, vaid ma aitan naabrit, siis naaber peab teienkord mind aitama..
Austerservikute minga oli jah paris lihtne, polo muud kui tassisime saepuru yhest kohast teise, segasime selle riisijahu ja mingite sulfaatidega, lisasime vett ja siis see segu kilekottidesse. Hiljem istutab naabrinaine Raquel sinna seenebakteri ja paneb kasvuhoonesse riiulitele kasvama. Lihtne. 100 kg seeni, 400 USD, korralik raha ja teenistus. Ma ikkagi majandusharidusega ja kohe arvutasin, et kui palju saaks selle asjaga teenida, kui seda pidevalt teha, aga nemad istutavad uued seened iga 2 kuu tagant, sest rohkem neil vaja ei ole. Keegi ei tee rohkem kui vaja, et rikkaks saada voi midagi, ei tee ja koik. Alguses kui seda seene-ideed siin mingid Euroopa fondid siin tutvustasid, et otsida peresid, kes sooviks seenearisse siseneda, siis kohalikud ei saanud yldse aru, et mis seened?? Seeni syyakse voi? Miks peaks seeni sooma? Yhesonaga absoluutselt uus kontseptsioon neile. Neile on yldse palju asju uued.. Nt magede rahvad ei oska ujuda ja pole kunagi mere aares kainud.. ometi on meri 5 h bussiga minna ja vaadata… See kogukonna asi ongi selline hasti kinnine ja piiratud eluviis. Ega nad harjunud rajast tihti korvale ei eksi.
Teisipaeviti kaivad meie juures inglise keelt oppimas, Meg opetab ja mitte selleparast, et neil inglise keelt vaja oleks, vaid see annab neile enesekindlust ja on asi, mida vanemad ja lapsed koik koos teevad. Muidu on lapsed alati erladi ja vanemate juurde asja ei ole. Ainult tootegemisel, aga midagi lobusat nad eriti koos ette ei vota. Meg on oppinud opetaja ja teeb seda vaga hasti ja kasvatuslikult. Naiteks, et inglise keeles prygikast on BIN ja sinna pannakse prygi, mitte aknast valja ja tanavale.. ;) Osalt opetab ta ka selleparast, et rolle segada, et laps ei ole alati alam ja rumalam, vaid nt lapsed opivad kiiremini ja siis vanemad tunnevad end norgemana ja peavad pingutama ja yldse, et suhted ei oleks nii autoritaarsed. Muidu on siin vaga karm kord. Lapsed saavad ikka korralikult peksa nii et armid selja peal... Kole... Hasti hirmus on naiteks ka meie koristaja Ana pere lugu. Ta tytar on 17 aastane ja juba ka 4 kuuse pisikese poisi ema. Muidugi polnud see planeeritud laps ja hada kui palju. Nyyd peab tydruk poisiga abielluma, sest muidu ei aktsepteeri neid yldse keegi… Kahjuks on tytre peigmees ja lapse isa aga suhteliselt tumeda nahaga. Jah, latiino, nagu koik teised, aga tumedama nahaga. Ja selle eest saab ta oma pruudi isa kaest pidevalt peksa. Kujutate ette??? Samast rassist isa peksab samast rassist tytre peigmeest tumedama naha parast? Ja nad koik tanavad iga paev jumalat, et laps tuli vaga hele. Tao n meie juures kaasas kui Ana j ata tytar meil 3 korda nadalas koristamas kaivad ja no ei ole nunnumat last – suurte pruunide silmadega, hasti roomus ja vaikne…. See on lihtsalt nii vaiklane ja masendav, et ei teagi mida sellest moelda. Tahaks neid inimesi siin yldse koguaeg opetada ja kasvatada, aga no ei suuda ju.. Neil peaks kuidasgi silmad avama ja naitama uusi ja erinevaid asju. Kogukonnad on nagu seisev vesi, laheb hapuks noh. Meg ja Ali yritavad ka nii palju kui voimalik kohalikku ellu sekkuda ja neid opetada ja suunata. Aga no ega palju ei saa ara teha, traditsioonid ja kombed on siin vaga tugevad. Meg ja Ali on ikkagi hasti toredad, kyll palju nooremad kui arvasime – 31 ja 32, aga saame super hasti labi ja kuna kylalisi ei ole olnud siiani hostelis, siis istume ohtuti neljakesi vorkkiikedes ja raagime kohalikust elust. Vaga hariv.
Kui seene-mingal kaisime, siis Stalin (jah, pereisa eesnimi, vaga levinud nimed Stalin ja Lenin...) lubas meid koige suurema kohaliku kose juurde viia, sest ta enda lapsed ka ei ole seda nainud – 130m, aga ta lubas meid viia eile ja ei teinud seda. Ta lubas ka teada anda kuna tapetakse siga, aga kuulsime seda siis kui siga oli just tapetud. See lubamine ja sonapidamine on siin yldse selline asi, et midaiganes… kui tahad milleski kindel olla, siis alles parast seda kui see asi on ara toimunud, enne ei loe mitte midagi. Lubatakse maad ja ilmad kokku ja kinni ei peeta. Ali ehitab enadale parasjagu maja, voi noh puumaja on valmis, aga koiki klaasi ei ole veel ees. Pidid ette saama juba eelmine nadal. Klaasimehed isegi tulid kohale, aga siis oli 2 klaasi valede mootudega ja 1 lohkusid nad ara. Siis lubasid uuesti tulla uute klaasidega. Ei tulnud. Siis tulid ette teatamata kui Alit ei olnud kodus. Saatsime tagasi. Siis lubasid eile tulla. Ei tulnud. Ja nii ongi. Iga asjaga…. Igaljuhul kui klaasid kunagi ette saavad, siis tuleb suur grillipidu koos toomeestega, et maja sisse onnistada. Ei tea, kas meie silm seda naebki.. ;) Loadme…
Tood tegelt eriti palju ei olegi.. Ise vaatame mida teema ja kui palju. Eile tegime suurema tripi, varvisime mingi suure hunniku silte ja siis votsime need kaenlasse, Rockyl matcheete kah kaes ja laksime neid dzunglisse yles panema. Et ikka koik meie hosteli kylalised need kosed yles leiaks metsa seest, sest tee on keeruline ja fyysiliselt vaga raske. No me panime ka alguses Ikka taiesti rappa. Eksisime ara ja myttasime nende raskete puust markidega ma ei tea mitu tundi niisama mooda metsi ja magesid. Lopuks leidsime oige tee ja siis oli vaga lobus, muudkui matcheetega tee eest puhtaks ja taimed eest ara, margid yles. Tee on vaga raske ja mudane, sest koguaeg vihma sajab. Panime siis igast koisi ka sinna puude kylge, et oleks kergem end yles vinnata. Samal ajal sadas paduvihma ja kukkusime lugematu arv kordi pikali ja maest alla. Pool teed tuleb labida mooda joge kondides, kus on suur vool ja libedad kivid. Yhe korra kukkusingi nii, et matcheete pani allavoolu ja mul ilge paanika, aga sain katte ja ma ise nii kogenud kukkuja, et viga ei saand midagi. Igaljuhul olime metsas kokku 5 tundi ja tagasi tulles labimarjad ja mudased ja ysna vasinud kah. ;) Aga lobus oli.

Imelik on siinsete inimeste puhul veel teatud asjade poolik tegemine – nt Raquel oma seentega.. ta on ehitanud omale eriti peene “steriilse” kasti, kus ta seenebakterit saepuru sisse paneb. See on nagu mingi NASA kast, et kaeaugud on sees ja siis seal sees toimetab ja poletab vahepeal pintsette tulega ja ma ei tea mida koike veel. Siis jarsku teeb kasti luugid lahti ja votab valmis saanud kotid valja ja paneb uued sisse. Hallooo, koik lahevad ju bakterid sissse… Siis pole enam motet seal peenutseda oma pintsettidega, see ajas meid paris korralikult naerma. Voi naiteks tana bussis – koik rahvas valja ja asjad ja kaekotid lauale ja otsitakse labi. Samal ajal need asjad ja kotid, mis bussis, neid ei otsi keegi. No kuulge, mille parast te neid asju teete? Seeprast et nii peab? Et nii tehakse? Natuke nagu lapsed, kes mangivad kodu ja asju, et on nainud kuidas suured teevad, siis proovivad jargi teha..

Nyyd oleme tool veel 2 nadalat ja siis tuleme ara. Tahaks juba paikest ja rahu. Usun, et me vahepeal internetti ei tulegi, sest see on kas 16 km jala kondimist ja 5 USD tund voi siis 7h bussiga edasi tagasi ja no liiga keeruline noh… ;) Usun, et saate hakkama ja seda aadressi ikka ara ei unusta. Usutavasti lahkume tagasi tsivilisatsiooni 2. septembril. Siis jaab veel 4 nadalat reisimiseks ja puhkamiseks. Tana kaisimegi Kolumbia saatkonnas viisasid uurimas. Iseenesest lihtne, palju pabereid ja pilte ja selgitusi ning 40 USD ja nelja paevaga visa kaes. Me lihtsalt ei ole veel otsustanud, kas minna Kolumbiasse voi mitte. Vaatame oma pangakontole tosiselt otsa ja motleme, kas tahame veel uusi elamusi ja uudiseid voi enne koju tulekut lihtsalt puhata mones kohas Ecuadoris, kus oleme juba kainud ja mis on vaga meeldinud. Sest sisuliselt on Ecuador igatpidi juba labi reisitud ja midagi uut siin meile ei ole. Kolumbia on tegelikult veel odavam kui siin, aga minek ja viisad ja bussid ja see maksab kena kopika. Kui otsustame siin pikutada rannas ylejaanus aja ja mitte ringi soita, siis on hea saastukas ja same paremaid kingitusi teile tuua ;) Kuigi jah, kui mu pagas laheb koik Lissaboni, siis ei saa keegi mingeid kinke, nii et aidake valja moelda, kuidas me saaks pagasi amsterdamis katte… ;)

Praegu oleme siis pealinnas ja motlesime, et nii tore jalle inimeste sekka saada ja suurlinn jne. Koik on tore, aga kohalikud on meid absoluutselt vimse piirini viinud ja ara tyydanud. Astusime bussist maha, ostsime ohtuks tagasisoidupileti – anti 1 dollar vahem tagasi, pidin jalle ise noudma minema. Ostsime poest saia ja limonaadi, voeti topelt raha. Kohe kui sa ise tahele ei pane, saad pygada, kas siis selleparast, et sind tahetakse pygada voi selleparast, et poemyyja, kes on teismeline neiu, pole koolis kainud ja arvutamist oppinud, vahet pole. Koguaeg pead valvel olema. Vasind oleme sellest. Kohalikud systeemid ja rumalus on ajuti lihtsalt tylgastav. Koige tipp oli just enne Internetti avalikus wc’s, kus mingi suvaline asotsiaalne naisterahvas mu jalgadele oksendas… Okei, juhtub. Aga kui ma tema tahelepanu sellele juhtisin, et proua, perdon, te oksendasite a mis pies, siis ta hakkas nii hullusti rauskama enda kaitseks, et ma laksin taiesti endast valja. Krt votaks, palun palu vabanudst voi midagi, ykskoik mida, aga peale seda kui sa mu varbad oled tais oksendanud, ei ole sul kyll mingit oigust MINU peale pahane olla, et ma selle eest markuse tegin… Pesin varbad puhtaks ja tormasin valja, sest muidu oleks lihtsalt loomaks lainud ;) Yhesonaga jah, inimesi ei tahaks enam yldse naha. Ainult teid, kallid kodused… Teid igatseme kyll hullupoora ;)

Muuseas vaike vahemarkus, siin on koik asjad looduses nii suured. Taimed, putukad, ussid, liblikad, loomad, linnud, koik on lihtsalt niiiiiiiiiiiii suured. Ainult inimesed on palju pisemad kui meil J

Tana proovisin siis eriti kallitele inimestele helistada kah, sest siin ju 2 pohiteenust on: 1) koopiate tegemine ( ja peale Kolumbi saatkonna kylastamist ma saan aru, miks see on oluline teenus, meilt nouti ka umbes 50 lk erinevaid koopiaid, naiteks ka 2 koopiat krediitkaardidest???) ja 2) telefonikabiinid. Aga no ei onnestunud eriti hasti, kones on suur viivitus sees ja kvaliteet nii kehv, et vaevu saad aru, mida sulle raagitakse. Kallis ka. 1 min-9 krooni, aga kuna on nii suur viivitus ja aeglane kone, siis laheb palju raha. Seega ilmselt ma enam ei helista, see on liiga keeruline jallegi ;)

Okipokidoki J Olge ilusti ja saatke kirju ja jakte kommentaare, et meil oleks mida lugeda. Mallele tanud komplimentide eest, sulle voib ikka alati kindle olla ja teistele tandu suuuuurte ja pikkade emailide eest. Eks need ise teavad, kes kirjutasid. Aitah Anni ja Liina ja Kadri ja emad JJJJ Mark, sina ka, hea kohutais naerda kui sinu lugusid lugeda. Tubli too.

Hasti suured tervitused meie kipsis vanavanematele – vanema Vallile ja vanaisa Peetrile. Pidage vastu! ;) Teistel ka suured kallid ja uute kanneteni 2 nadala parast! ;)

Valisime pildid ka juba valja, aga Blogger ei luba mul neid yles panna. Ytlen ainult seda, et koguaeg on "EXPECT THE UNEXPECTED" tunne siin. Iga asjaga. Lisan pildid siis hiljem meie elukohast ja pererahvast ja yyyyyratust loodusest ning pilvedest, mille sees me elame... Tsauka.