Ecuador/Amazonas.

No nii, dzhunglist eluga tagasi. ;) Jallegi super kogemus ja yhine seisukoht on, et meile metsas ikka vaga meeldib. Vihmametsas.

Esimene paev. Hommikul kl 8 auto peale, kummikud ja vihmamantlid anti kaasa ja giid muidugi ka. Imeilusate lokkidega kohalik loodusefann. Carlos. Kui Pealik lubas meile inglise keelt konelevat giidi, siis kohe esimeste lausetega sai selgeks, et keel, mida ta valdab on siiski Spanglish - English+Spanish ehk segu neist kahest keelest. See on siin yldse vaga levinud voorkeel :):) Aga ei hakanud sellest probleemi tegema, ma ju saan hispaania keeles ka hakkama ja suurt probleemi ei olnud. Tee peal panime maha karja pranstlasi, kes laksid raftingut tegema ja Carlos tegi veel viimased ostud toidu osas ning juba 2 tunni soidu jarel olime Amazonase vihmametsas. Kliima kohe teine, hiiglama palav ja niiske nagu vihmametsas ikka. Esimeses laagripaigas joe aares bungalotes panime asjad maha ja soime kohu tais ning kohe metsa matkama. Mets on siis natuke teine kui Venetsueelas oli. Rohkem mudane ja marg (sellest ka kummikud) ning taimed pigem puud kui lehttaimed. Aga matk oli ise age, Carlos seletas igasugu ravimtaimi ja niisama naljakaid voimalusi (nt sood uhe taime kasvu ja keel laheb tumesiniseks). Ta on ise suur looduse fann ja huviline, selliste seltsis on metsas vaga huvitav ja opib palju juurde. Igaljuhul jah, mets pakub palju voimalusi nii soogiks kui ravimiseks. Taimi on seal taiesti uskumatuid. Nt yks puu (Sangre de Drago - Draakoni veri), teed puukoore sisse vaikse lohe ja sealt voolab siuke vere varvi vedelik ja seda siis maaritakse nt armide peale, aitab neist lahti saada. Kui hoorud seda naha peale, siis muutub valgeks kreemiks. Imeline ;) Okei, igast huvitavaid asju ja siis joudsime metsa keskel yhe kose juurde. Jalle - nii ilus, et sonu ei ole. Kosk ise 40 m ja all seal looduslikus "vannis" saab ujuda ja kose all seista. Vaga kift. Tapselt enne pimedat joudsime laagrisse, Carlos kohe kooki ja meile mitmekaiguline ohtusook. Yldse syya saime nende kolme paeva jooksul vaga hasti. 3 korda paevas, mitmed kaigud ja alati hasti tervislik, sest Carlos ise armastas vaga juurvilju ja puuvilju ning tervislikku toitumist.

Teine paev. Peale hommikusooki kohe metsa neljaks tunniks. Veel sygavamale dzunglisse ja veel paju infot igasugu taimede kohta, mida seal elavad indiaanalsed igapaevaselt kasutavad. Ja jallegi oli retke tipphetk yhe kose juurde joudmine. Selle nimi oli Peitev Kosk, sest seda silmaga naha ei saa kohe. Koigepealt kaljude vahel vooni vee sees kummikutega matk ja siis pidime asjad taitsa maha jatma ja sinna koseni kaljude vahelt ujuma. Kui ma oleks kirjanik voi muidu vaga sonaosav, siis ma jallegi kirjeldaks seda vaatepilti, aga ma ei oska oelda muud kui, et voimas! Hasti ilus.
Tagasi laagris siis paadi peale ja selle imepisikese kanuuga mooda karestikke jargmisse kylla, et seal oobida. Mitu korda oli tunne, et kanuu laheb ymber, oudne. Vett lahmas sisse ja ma meeleheitlikult kyhveldasin seda valja. Kui suuremad karestikud, siis paadimees laks paadist valja ja hoidis kanuud kinni, et see liiga kiiresti ei laheks. Karm vark :) Igaljuhul jargmises kylas oli meil plaanitud ka kohaliku Shamaani labiviidav hinge ja keha puhastamise rituaal. See algas sellega, et Shamaan (tal muide 15 last ja muidu ka kova mees, aga ainult 8 sorme :)) viis meid sygavale metsa, taiesti ilma hoiatamata, et no tulge kaasa, aga kuhu???? Carlos ei lubanud meil yldse metsas platudega olla, sest on ussid ja myrgised putukad, nyyd aga olime valede riiete ja jalanoudega. Igaljuhul pidime ykshaaval kuskil voluvee all seisma ja end pesema mingite taimedega, sest seebi ja shampooni lohna ei tohi kyljes olla kui puhastud. Ise raakis noiasonu ja tegi imelikke liigutus ja ka aitas pesta ja mees pesi nii korralikult mind, et pesi korvarongad ka korvast ara. Vaga "korralik" teenus. Korvarongaid mul igaljuhul enam ei ole. No okei, laagris tagasi, oli teine etapp. Viis meid (votsime nyyd Carlose ka igaks juhuks kaasa, et ta muid asju meil enam kyljest ara ei puhastaks) oma hytti. Oli taiesti pime ja ainult paar kyynalt poles. Keset metsa. Vaga hirmus. Siis pidime jalle ujumisriiete vaele votma ja mees hakkas siis noiduma ja meie hingesid puhastama. Algas jalle ilge posimisega ja siis pritsis mingi mentoolivedelikuga meid ja sahistas mingi spetsiaalse vihaga mooda keha, et ikka pahad vaimud valja. Siis hingasime seda mentooli sisse ja joime jooki nimega Ayahuasca. See kaib selle puhastusrituaali sisse ja aitab hingel ja kehal puhastuda. See on vaga levinud ja koik shamaanid kasutavad ja teavad seda. Nad ise joovad ka, et tulevikuga kontakti saada ja hingedega raakida. Yhesonaga on see jook, mida tehakse Ayahuasca nimelisest puust ja see on kergelt hallutsinogeenne. Ei mingit ohtu. Eks natuke ikka lootsime liblikaid ja lillesid naha, aga ei osanud midagi oodata. Loppes see sellega, et 12 tundi naime igasugu "liblikaid ja lillesid" aga ei mingit tulevikku :) Igaljuhul on keha (see jook ajas oksendama ja tegi kohu lahti :)) ja vaim nyyd puhas ja koik tagasi normaalne. Kui keegi tahab kunagi seda proovida, siis naiteks mina ei soovita. Tehke seda omal vastutusel ja teadke, et mina olen teid hoiatanud. Jatke nimi meelde - Ayahuasca. Moju pidi olema vaga personaalne, monele ei tee midagi ja monele jallegi teeb vaga palju :) Muide, see jook, mida ma viimase pildi peal joon, on kohalik koduolu, mida tehakse Yuca-st (kohalik kartul) ja veest. Yuca keedetakse, naritakse labi (jah, kylanaised narivad ja natsutavad selle oma suus labi), siis lisatakse vesi ja esimesed 2 paeva on lihtsalt nagu karastusjook ja pohisook neil. Siis hakkab kaarima ja laheb alkohoolseks joogiks. ;) Igati mitmekylgne. Mehed metsas joovad seda igal kolmel toidukorral ja midagi muud juurde ei tarbigi. See ongi nende sook ja jook, annab palju energiat. Ei maitse eriti hasti kui minu arvamust soovite.. :) Nimi on Chitcha.

Kolmas paev. Peale hommikusooki viis Carlos meid mae otsa vaatepunkti, kust oli naha kogu ymbritsev ala ja kahe joe (Puyo ja Pastaza) yhinemiskoht. Super vaade. Tegi meile kingituseks kohalikest taimedest ja pahklitest ehted ja tulistasime selle pika indiaanlaste puhkpyssiga tapsust. Pyss ise mingi 3 m toru ja siis nool sisse ja puhud. Vaga kift, eriti selleparast, et ma olin selles vaga hea :) Aa, Carlos tegi meile veel yhe "kingituse" ykspaev. Kysis, et ega me juhuslikult abielus ei ole ja siis hakkas midagi punuma. Punus ja siis tuli kahe palmist tehtud sormusega (hasti ilusad ja vaga peen naputoo) ja ytles, et no vot, palju onne, nyyd olete dzungliseaduste jargi abielus :) Tagasi kylas, naitas selle Shamaani naine veel meile kuidas kohalikku keraamikat tehakse. Tuuakse spets savi kaugelt ja siis kasitsi seda voolivad ja poletavad ja varvivad loodusevarvidega. Koik toovahendid on ka loodusest parit ning oskused ja teadmised antakse edasi ainult emalt tytrele. Mehed sellest midagi ei tea ja kuskilt mujalt oppida pole ka voimalik. Vaga ponev. Siis oligi aeg koju tagasi tulla ja Carlosele suured tanud oelda. Toesti super giid ja kena inimene. See on sellise reisi juures hasti oluline ja tavaliselt soovitataksegi, et kui voimalik, siis oma giidiga enne kohtuda ja tsekata kuidas klapp on. Meil onneks lihtsalt vedas. Kaisime veel Pealiku juurest ka labi ja tanasime tedagi.

Nyyd oleme siis tagasi Bañoses ja ilmelt yhe oo veel, enne kui oma vabatahtliku tookohta stardime. See on muide Baeza linna juures, kes soovib kaardi pealt vaadata. Helistasime sinna ka ykspaev ja peremees tundus kyll hasti tore ja nad vaga ootavad meid. Muuseas, seal hasti kehv internetiyhendus, et ma ei tea midagi lubada kui tihti jargmise nelja nadala jooksul kirjutada saame, aga ma luban seda, et ma yritan nii tihti kui voimalik ;)

Siin Bañoses on aga vaga monus toesti. See on omamoodi kommilinn. Siin on pikad suhkruroo kommi tegemise traditsioonid ja koik seda siin ka teevad tanaval. See kaib nii, et votad taimemassi ja siis sotkutakse seda ja see on musta varvi. Siis on seina peal selline nagi kuhu see tommatakse nagu tainas rippuma ja hakatakse seda seal keerutama ja sotkuma nagu pizzatainast. Kui teda toodelda, siis ta on pehme ja muudab vaikselt oma varvi kollaseks. Siis tombavad sealt tykke ja voolivad kommiks (sellised pulgad) ja kohe kui enam ei katsu ja venita seda, siis kivistubki kommiks. Vaga lahe protseduur. Ja maisteb vaga hasti. Hirmus magus, aga vaga hea.
Teine asi siin linna suhteliselt naljakas-kui Ameerika filmides tuleb jaatiseauto laulu ja muusikaga, siis siin tuleb prygiauto nii ja siis koik kuulevad ja jooksevad majast valja oma prygikotiga ja viskavad autosse :) Ysna nutikas systeem iseenesest. :)

Olgu kallikesed, kirjtage ikka meile ka oma tegemistest ja Eesti asjadest. Ning uute kanneteni ;)

NB! Koige tahtsam uudis - ostsime kojusoidu piletid ka ara. Meil olid piletid Quito-Amsterdam-Lissabon, aga me kysisime nou lennuspetside kaest (Malle kinnita kui viitsid) ja saan, aru, et me ei pea ju Lissaboni minemagi, vaid lahme Amsterdamis maha ja pagasi kysime ka seal omale. Yhesonaga, ostsime piletid:
2. Oktoober 2006: Amsterdam-Tallinn. Kell 10.10-13.35.
Seega, kallikesed, kes tahab tuleb vastu ja lehvitab ja kallistab. Ema Riina, sina voiks kindlasti tulla, sul on auto ju :) Ja minu vaike auto kah sinu juures hoiul! ;) Piletitega laks hasti, need saime siiatuleku eest kogutud lennupunktide eest! ;)