Ecuador/Las Palmas 1.

Nonii, oleme nyyd onnelikult kohal oma tookohas, aga sellest tapsemalt natuke allpool. Panen veel tee pealt asjad kirja, et mis on siiani ytlemata jaanud.

* Kirjavigadega on siin ikka head lood, enamus ingliskeelseid asju on valesti kirjutatud voi kuidagi otse tolgitud. Nt Kara Ok Bar voi firmad mis pakuvad hibustega soitu (horseback riding) reklaamivad oma teenust - horses back rinding... ma isegi ei suuda seda ara tolkida... no pagan, vota sonaraamat ja vaata jargi, et ei peaks piinlikkust tundma...

* Tehnikamaailm ja ajastu on ikka imeline. Oma Hansapanga plastikust deebetkaardiga votan vaikeses Ecuadori kylas seinast raha valja. Siis pildid panen fotokast CD plaadi peale ja ostan internetist lennupileti. Uskumatu noh...

* Paanika ikka kohalikele meeldib. Eriti bussijaamades ja bussides. Konkurents on tihe ja siis bussijaamas on need agendid, kes koik silmapiirile ilmuvad inimesed proovivad oma bussile meelitada. Ise sealjuures tormates ja sihtkohtade nimesid karjudes. Siis nad proovivad sind ka bussi peale rebida, niimoodi, et kysivad, et kus sa lahed ja kui linn klapib, siis krahmavad su asjad, et ruttu ruttu, buss on ees, lahme kiiresti. Appiii / mul on juba pilet ja hoopis teise firma bussile. Okei, siis panid me asjad tagasi maha ja suures paanikas ja segaduses pistsid mingi raha ka veel pihku. 4 dollarit. Ma ei saanud yldse mitte midagi aru ja nii kiire ja tuiskamine ja eks ta arvas et meie raha, ja andis koik ilusti tagasi. Nii me siis jaime, loll nagu peas, peos 4 dollarit. See selleks. Las jaada. Laksime siis oma bussi, ja hoplaa, meie kohtade peal (kohad myyakse numbritega ikka nagu kord ja kohus) juba istuvad inimesed. No siis hakkasin hispaania keeles korda looma ja skandaali tegema, sest 4 tundi puupysti tais bussis ma seista ei viitsi voi siis ei soovi taishinda selle eest maksta. Asi jai nii, et mina sain ikkagi istuma sest ma olen daam, aga Rocky pidigi pysti seisma. Loomulikult nad myyvad topelt kohad tais kui neil pole arvutisysteeme ja enne pileti myymist nad vaid helistavad kuskile...hullumaja...

* Mul on yldse vahepeal vaga raske, sest minu personaalne ruum on suur, ca 1 m mu ymber, aga siin on koik nii kontaktsed ja koguaeg on nygimine ja trygimine ja vahe ruumi. Talluvad su peal ja yldse ei arvesta, et ma ei taha voorastega ihu ihu vastas olla bussis... Neil endal ei ole vist mugavuse vajadust ja nad ei tea, et ka teistel voiks olla..

* Kogil on mobiilid. Aga keegi ei raagi. Kallis on ju. Vahepeal telefon heliseb, aga siis katkeb *kogemata* ara... Kasutavad seda rohkem kellana ja monikord ka aadressiraamatuna. No on komoodia...

* Paljud, kellel pole tood, need kerjavad bussis - tulevad bussi, kaes suur pakk komme, jagavad need katte ja raagivad kova haalega oma raskest elust. Siis tahavad 25 senti ja selle eest void kommid ka omale jatta. No toesti toesti, selle asemel et tood otsida, raiskavad nad oma aega bussis jauramisega. Mees, mine pane taim mulda ja homme on sul aed vilju tais. Lollid ja laisad. Kerjamine on ju lihtne. Eriti seetottu, et samasugused udud annavadki raha. Targemad ja rikkamad ei anna, sest see on jabur. Ja kui on pikk bussisoit, siis nied tuleb ikka 4-5 tk tee jooksul peale. Vaga tyytav. Karjuvad seal, et oo mul ei ole tood, tahan kooli minna voi vennale maja ehitada... meie neile raha ei anna...

* Mis vaesusest siin saab raakida kui koigil on piisavalt raha, et end paksuks syya... koik koguaeg soovad ja praht bussiaknast valja. Plastik pudelid, paberid, koik noh. Kole.

Okei, peame hakkama tagasi koju minema. Praegu kondisime 13 km, et internetti tulla. Oleme vaga vaikeses kohas ja internet on vaga haruldane. Seega, sorry koigile, ma ei saa praegu ka emaile saata, sest aega napib ja keeruline on siia internetti saada. Kandeid proovin ikka panna 4-5 paeva tagant.
Tool oleme siis hostelis ja pere on Meg ja Ali, kes on inglise paar. Ise on sellised rastapatsidega karvikud, taiesti kohalikuks muutunud. Aga saame hasti labi ja koik on tore. Too on hetkel siuke sulase too, sest praegu hostelis kedagi kylas ei ole. Hommikul toidame loomad ja siis rassime ja ehitame paev otsa mingite asjadega. Taitsa monus on. Kui on kylalised, siis peame neid lobustama ja syya tegema jne. Tavaline hosteli too. Muidu on koht hasti ilus ja opima jallegi palju juurde selle kohaliku elu kohta. Suhtleme kohaliku kogukonnaga ja aitame neid. Naiteks homme on naabrinaise Raqueli juures MINGA - see on talgud, siin vaga levinud toovorm ja komme. Neil on austerservikute kasvandus ja seente istutamise minga homme ongi. Terve kyla tuleb kokku ja aitab ja parast saab syya selle eest. Keegi tool ei kai, koik saavad tulla keset paeva... Reedel on sama pere juures sea tapmine, mis on ka yritus koigile ja koik aitavad ja elavad kaasa. Me lahme ka. Nad eriti ei tea kuidas siga tapetakse, aga kuidagi nad ta surnuks saavad ja nii on seda aastasadu tehtud... Lehmi lahme ka lypsma ja yldse on siin voimalik igast lahedaid asju teha.

Jaame siia kolmeks nadalaks ehk 3 septembrini. Mitte rohkem. Tahaks ikka puhata ja mangida ja tsivilisatsiooni kah. Veel ei tea, mida teeme edasi, kas puhkame Ecuadoris voi lahme Kolmbiasse.Eks nais.

Sorry jah, et ei saa emaile kirjutada ja vaga tihti blogida, aga pidage need 2.5 nadalat veel vastu, siis jalle tihealt kontaktis. Kirjutage ise ikka, hea on lugeda kodust...

Krt ma toesti loodan, et see Amsterdami kaudu kojutulemine onnestub... ei viitsi minna Portugali, las siis pagas laheb.. Pagan kyll...

Soovime vanavanematele palju tervist ja teistele, et olge niisama tublid. Suuuuuured kallid kah teele.
NB, eelmise kande loom oli yks ahviline, leemur vist, ta oli ikka nii ilus ja selline nagu inimese nappudega rumal loomake. Age noh. Tanud kommenteerijatele kah. Kirjutage veel ja andke endast marku...

Tsauka praeguseks...