Ecuador/Canoa.

Jalle nadal moodas. Moned uitmotted:

* siin on myygil absoluutselt geniaalne rannatoode – jaa siirupiga. Ja selleks on nii tore masin ehk suur jaahoovliga varustatud selline jalgratta moodi leiutis, kus onkel siis hooveldab jaa topsi ja siis kallab igasugu erinevaid maitsed ja varve siirupit peale. Geniaalne kas pole. Varskendav ja vaga odav. Ja ei tee paksuks. Nagu jaatis. Ma usun Parnus oleks see suur hitt :) Ja milline kasumimarginaal. Mis see jaa ikka maksab, vesi ju… ;)

* Suured tegijad nagu igal maal, on siin Coca Cola ja Nestle. See on tegelikult kurb. See on yksluine ja kurb. Maailm kuulub Coca Colale. Koige populaarsem jook on siin kohalik limonnad Inca Cola. See on erekollane ylimagus limps, aga ka see on Coca Cola poolt ara ostetud… Produced by Coca Cola…
Veel hullem on lugu Nestlega. Nestle toodete valik on ju nii seinast seina. Ketshup, majonees, puljongid, sinep, koik shokolaadid, piimad jne jne. See on yksluine ja mind lihtsalt narib see halb tunne, et koik raha laheb yhte kohta. Nestlega on siin yldse kohalike viha-armastuse suhe nagu ikka koikide suurte monopolidega. Ta on siin suurim sissetulekute allikas ja samas ka suurima vaenlane. Nestle ostab kohalikelt kylamuttidelt piima kokku. Hetkel maksab 23 Usa senti liitri pealt, aga ahvardab hinda alandada 14 sendi peale. Mutid on pyha viha tais, aga no miss a hadaga teed? Kellelegi teisele ju ka ei ole myya… Valikut ei ole. See on kurb, aga see on lihtsalt fakt.

* Lopetasin tana sel reisil oma kuuenda raamatu. Mulle ikka vaga meeldib raamatuid lugeda. Meeldib kui selleks on aega. Ja meeldib kui raamatud on nii head, et ei saa kaest panna. Lisaks on mu uus lemmik-leiutis Book Exchange ehk raamatute vahetuspunktid. Just meiesugustele reisijatele moledud. Ega ma ei saa ju kodust 3 kuu jagu raamatuid kaasa tassida. Siis votadki paar tykki ja siis muudkui vahetad neid erinevates linades ja kohtades uute vastu. See on vaga ponev. Lahed oma loetud raamatuga nagu raamatukokku ja hakkad valima. Valid ja kui leiad midagi vaga head, siis on roomu rohkem kui sonadega kirjeldada oskan. Siis jatan hea meelega oma raamatu sinna teistele avastamiseks. Seega, olen juba 6 vaga head raamatut lugenud ja varsti lahen jalle uut otsima. Systeem on lihtne – annad yhe raamatu, saad vastu yhe voi siis annad 2 ja saad 1 (siis on alati parem ja suurem valik kah). Hea kui maailm areneb ja inimsed raagivad mitmeid keeli, siis on ka raamatud vahetatavad. Kuigi enamus juhtudel on inimeste maitse siiski vaga yheylbaline. Prevalveerivad krimi ja armastus. Sisukirjeldused algavad sonadega – roim, morv, laip voi …sajandi armastuslugu jne. Onneks olen ikkagi vaga haid raamatuid leidnud ja pole pidanud morvamysteeriume veel lugema.

*Meie vaikesed roomud (mis siin on hasti suured roomud):
1. nadal tagasi ostetud suur roheline banaanikobar hakkas kollaseks tombuma ja sai ka lopuks valmis. Igal hommikul kohe vaatda, et no kas on juba midagi kollakat naha, et kas omketi juba saavad valmis. Said.
2. Iga paev meie kylas varsket saia ei tehta. Saiapood on kyll lahti, aga letid tyhjad. Aga saia isu on. Siis konnid sinnapoole ja hakkad juba kaugelt silmi kissitama, et kas on leti peal midagi voi on tyhi ja kui siis lett on varskeid saiu tais…. See teeb suurt roomu.
3. Kui oositi on suur tuul ja torm, siis saaski ei ole. See on onnistus. Saab rahulikult magada. Ohtul voib juba aimata, et VIST tana saaski ei tule…
4. Raadiost tuleb moni hispaania keelne laul, mida juba ammusest ajast tead, aga markad jarsku, et saad sonadest aru. Hispaania keelt on vahepeal nii palju lihtsalt juurde opitud.
5. Kui kalamehed rannas oma vorke arutavad lahti ja vorkude korval on maas 2 vasarhaid ja sa pole neid kunagi varem nainud. Aga oled igatsenud paris haid oma silmaga naha. See on vagev.

Praegu polegi rohkem. Meie rannapuhkus hakkab ka otsa saama ning siis lahme Quitosse otsi kokku tombama. Ostame kingitused, kaime ekvaatoril, tahistame seda suurt syndmust ja reisi ohtusoogiga mones peenes restoranis ning kaime elava muusikaga Salsateegis (diskoteek, aga salsa muusikaga).

Eriti soojad tervitused tadidele, Mallele ja Reedale. Teie kommentaarid olid ikka eriti magus mesi mokale. Tanud teile ja hea, et blogi ikka endiselt roomu pakub.

Koigile, kes “GRINGO” voistlusest osa votsid samuti tanud. Tubli too. Auhindu laheb valja mitmeid. Mark – for sure, sa olid esimene ja joudsid ka lopuks oige vastuseni, sina saad auhinna. Kadri saab fantaasia auhinna ning Oliver esimese oige vastajana on samuti auhinna ara teeninud.

Meie legend oli, et parast II maailmasoda Amerika vaed ja sojavagi ja lahkusid Louna-Ameerikast ning siis vastavalt nende kostyymi varvile (roheline) hakkasid kohalikud ytlema “Green Go” (rohelised lahevad) ning see lyhenes Gringoks.

Bueno, bueno. Ongi selleks korraks koik! Kuni jargmise korrani!

Kallid kallitele ja tervitused teistele!

Pildid: kamp kylamehi oma tavalise transpordi kyydis - autokastis, moned parimad stiilinaited Ecuadori arhitektuurist ning kohalikud lapsed kehalise kasvatuse tunnis.