Ecuador/Quito.

Tere taas. Ikka veel Quitost. ;)

* Siin sekeldusi kui palju. Nyyd koik reisijad pange tahele – ALATI tuleb igas riigis valjaspool Euroopat valja uurida tapsed reeglid lendamise, check-in, maksude jne kohta. Aafrikas naiteks on check-in suvalisel ajal. Mitte vahetult enne lendu. Kui sa ei ole oigel ajal kohal, jaad maha. Ja sulle oeldakse – “no kuulge preili, see ei ole Euroopa!”. Louna-Ameerikas on koikjal mingi valjumise maks (departure tax), mis on ysna suur summa ning mida saab tasuda ainult sularahas peale check-ini. Ecuadoris on see naiteks 32 USD. See peab sul olemas olema rahakotis, muidu malt valja ei saa. Ja siin on veel yks trikk, siin peab 72 tundi enne lendu oma pileti veel kinnitama, sest tihtipeale bronnitakse yle ja kui sa ei kinnita, siis void maha jaada. See on mulle taiesti uskumatu, et kuidas ma saan maha jaada kui mul on pilet olemas, aga siin on koik voimalik. Sama kinnitas ka kohalik KLM tadi, kelle juures me oma lendu kinnitamas kaisime. Sellega oli ka yks suur segadus, sest me ei leidnud seda kontorit aadressi jargi yldse yles. Siin on aadressid tuhandetega ja yks maja on naiteks 1289 ja jargmine maja 1456 ning see aadress, mida sa parasjagu otsid on seal vahel ning ei jaa yle muud kui laiutada kasi ja oelda – no kurat votaks, mis systeem see ometi on. Labi suure hada ja mitme kysimise ikka lopuks leidsime KLM kontori yles ja piletid kinnitatud. Et koigile siis hoiatuseks ja opetuseks, uurige kohalikke reegleid, sest keegi teile neid ette ei ytle. Nii hea kui keegi maale sisenedes ytleks, et olge kena varuge 32 USD ja kinnitage oma lend. Aga ei mingit hoiatust…

* Quito on niisama turist olles ja igasugu maju ja kohti otsides nyyd ka taiesti labi konnitud. Oleme meelega kondinud siit vanast linnast uude (4-5 km) jala, sest siis naeb rohkem ja natuke nagu trenni eest ka. Kuigi jah, endiselt on meil aklimatiseerumisega raskusi, see korgus on nii harjumatu ja keha ei taha ara harjuda. Selle vastu ei ole rohtu ka.Tuleb vaid syya sysivesikuid ja kergeid asju. Natuke on juba parem, aga ikka selline raskustunne ja yks suur hingeldamine. Muuseas, vanadel aegadel, enne Incasid isegi, oli selle jaoks yks “ravim”. Norganarvilised arge edasi seda loiku lugege. ;) Korgustes elavad rahvad tundsid samuti suurt survet kuklas ja raskustunnet peas. Siis nad kuidagi motlesid valja, et kui koljusse auk puurida, siis see aitab ja vahendab seda raskustunnet. Ja nii nad tegidki. Puurisid koljusse pea peale augu ning siis erinevad moodused selle kinni panemiseks – Peruus nt kasutati savi , Ecuadoris nt pandi see sama luutykk tagasi peale, nagu kaas.Paljud elasid selle operatsiooni yle ja said abi, ent palju siiski surid. Ma motlen, et kyll see peab ikka yks suur piin olema kui sa oled nous omale koljusse auku puurima... Me votame peavalu vastu aspiriini ja see aitab ka ysna edukalt. :)

*Ohtlik on siin ikka ka endiselt. Vaga ohtlik. Oositi voib kuulda tulistamist ning ykspaev nagime pealt roovimist. Kohalikud roovisid kohalikku. See on hirmus. Keerasime kohe otsa ringi ja laksime sinna, kus palju inimesi. Voibolla peame selle vahejuhtumi tottu kondimisest loobuma ja bussiga soitma, see on kindlam. Samas bussid ja trolled on nii paksult inimesi tais ja seal on eriti levinud taskuvargused… Nokk kinn, saba lahti tunne. Siiani oleme ilusti hakkama saanud onneks. Ja raudreegel on see, et kohe kui pime saabub (kell 18.30) ei tohiks enam valjas olla. Nii me siis istumegi toas koik ohtud. Kahju on. Tahaks linna ka ohtuvalguses naha ja nautida. Aga ei maksa riskida. Paeval on vanalinn igasugu erinevaid vormiriides valvajaid tais. Paksult tais. Seisavad kahekymnekesi yhes kohas. Miks nad ometi oosel ei patrulli? Ei tea. Siin ei saa paljudest asjadest kaine moistusega aru. Naiteks siin linna piiril mae otsas (El Panecillo) on yks hiiglama suur kaitsepyhaku kuju – Virgen de Quito. See on vaga voimas vaatamisvaarsus ning sealt mae otsast on terve Quito sul kui peopesa peal naha. Aga sinna viiv tee on eriti ohtlik – roovitakse, kakeldakse ja igasugu mud koledad asjad. Sinna ei TOHI mingil juhul jala minna. Ja taksod loikavad kasu. See on siin lahedal, ent taksoga sinna minek on 20 USD. Muidu maksab takso 2-3 USD. Jabur ju. Miks nad selle tee peale ei pane valvureid? Eile istusime pargis. Vaiksed tydrukud kerjavad. Igalpool. Siis politseinik tuli teda meie juurest ara ajama. Sama meie korval istuva mehe kingi puhastava vaikse kingaviksija poisiga. No tule taevas appi, tehke midagi kasulikku. Ma saan vaikse kerjustydruku ja kingaviksijaga (kes tahab meie platudes jalgu viksida) ise hakkama. Palun kaitse mind roovlite ja varaste eest, kes oositi ning nurgatagustes hiilivad.

* Istusime pargis ykspaev ning seal yks naisterahvas lihtsalt peksis oma vaimupuudega poega. Kovasti. Poiss ei saand ju midagi arugi. Mutt muudkui tuuseldas. Inimesed juba laksid vahele. Siin on igasugune sekkumine vaga tavaline ning kohe kui midagi toimub on hetkega 20-30 pealine publik sul ymber. Siis saabus politsei ja prouale tehti protokoll. Vaga huvitav iseenesest. Aga jah, selline jultunud passimine ja vaatamine on vaga levinud ja meidki ysna ara tyydanud. Lihtsalt vaatavad ainiti ja ei tunne mingit piinlikkust pilku ara poorata isegi siis kui sama jultunult vastu vaatad. Silma sisse.

* Me pyydsime eile yhte agedat mutti pildistada, sest ta oli ambrist endale pliidi ehitanud ja seal peal praadis kartuleid ja viinereid ning myys neid. Ta laks meie kaamerasilmast nii ahmi tais ja vihale, et viskas Rockyt kartuliga. Lihtsalt ilma hoiatamata. Ja kui ma laksin oigust noudma, siis oli kohe jalle meie ymber ka kamp inimesi, kes igayks tahab midagi sekka oelda. Onneks olid nad meie poolt. Aga loo moraal on see, et neid inimesi ja pimedust peabki siin kartma. Alati peab kartma inimesi, kelle esimene reaktsioon on vagivald. Tuleb olla markamatu ja koigest eemale hoida. Vaadata distantsilt. Kahjuks.

*Et seda suurt yritust ja seiklust vaarikalt tahistada, kaisime siis ykspaev omale reedeks restorani otsimas. Kaisime vaga paljusid uurimas. Nii uues kui vanas linnas. Ja motlesime lopuks, et kui siin ka meretoitu ei soo, siis kus veel. Seega reserveerisime laua linna parimas Cevicheria-s. Ceviche on siis (kes ei maleta) toored mereannid serveeritud laimimahlas ning igasugu muude heade asjadega (mais, sibul jne). Cevichet tehakse austritest, merekarpidest, krevettidest, kaheksajalast jne jne. Loodame, et seal saab midagi ka kypsetatud kujul syya, sest aint toores meretoit enne lendu suures koguses… Ei tahaks terve aeg lennuki WC-s istuda… ;)

Tidi Malle – ma ise ka motlesin, et ausus aitab ikka alati ja mul ju silmad ka nii marja kohapeal (Toomperede liinist kaasa tulnud omadus), et kui nad ei ole nous, siis ma kindlasti palun pisaratega. Aga vaga head nouanded - et vanem ja kogenum teenindaja jne. See on oige mote. Loodan vaga, et koik laabub, sest Portugalist ei saa ma kingitusi ikka kuidagi katte... Sellest oleks vaga kahju…

Ok, reedel tuleme veel levisse. Olge tublid ja kirjutage ikka veel ja veel. ;)
Kallid kah!

Pildid: uuest linnast suuri maju ja vilgast liiklust, vanast linnast ilusat koloniaalarhitektuuri ning taevast koos palmiga. Teise pildi peal paistab see Virge de Quito, keda me lahedalt vaatama minna ei julge. Aga isegi kaugelt on voimas. Ning see taevas on siin ilus ja me lihtsalt ei vasi seda pildistamast (voi noh Rocky, mina olen vist kokku 2 pilti teinud, ma rohkem kirjatsura :) ). Enjoy. :)